• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Strateegiline mõtlemine keskendub inimesele

    Paljud meist mäletavad möödunud sajandit, millal strateegia oli pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamiste põhiteede väljatöötamine. Täna on olukord teine, maailm on kaoses, ajahorisont on kahanenud lähitulevikku ja mingeid pikaajalisi eesmärke on kellelegi, kui mitte alusetu, siis kahtlane soovitada. Homne päev on täis uusi võimalusi, mis võivad muuta teie turunduspõhimõtteid ja tootmist määral mida ei ole võimalik ette ennustada. Eraldi äramärkimist väärib paradoksaalsus, et globaliseerumise kõrval on üheks kaose ja määramatuse allikaks tehnoloogia, olles loodud inimkonda teenima on ta kõrvalproduktina muutnud keskkonna oma kiirete innovatsioonidega hoopis komplekseks ja määramatuks. Maailm on muutunud ja strateegiline mõtlemine on muutunud.
    Strateegiline mõte on möödunud sajandil läbi elanud palju koolkondi: SWOT analüüsist tuletatavad strateegiad, tegevusvaldkonna positsioneerimine ning muud analüütilisusel ja loomingulisusel põhinevad lähenemised. Kokkuvõtvalt jagunevad nad kaheks: mängitava mängu valimiseks või konkurentide ületrumpamise viisideks. Tänapäeval on hoogu saamas strateegia leidmine läbi pidevate katsetamiste ja eksperimenteerimiste. Tundub nagu oleks antud arutule sahmimisele heakskiit, seda vaatamata sellele et mõni vana guru (Porter) ei pea sellist käitumist mingiks strateegiaks. Tegelikult on suur vahe tegutsemisel ja tegutsemisel koos mõtlemisega. Nimelt just viimast toetab täna hoo sisse saanud lähenemine.
    Teenindusühiskonda liikumise, intellektuaalsete firmade kasvu ja töölisklassi võimu valguses on järjest tähtsamaks muutumas inimressurss ja temaga seonduv. Võiks arvata, et intellektuaalsete ettevõtete korral ei ole probleeme mõtlemisega, kahjuks ei ole see nii. Näiteks infotehnoloogia ettevõtted on aastaid tegutsenud valdkonna kasvuga kaasa kulgedes, seda kuni börsikrahhini 1997. a. Näinud strateegiat ainult pikaajaliste eesmärkide planeerimisena on ta kõrvale jäetud. Strateegia (strateegiline planeerimine) ei ole aga sama mis strateegiline mõtlemine. Planeerimine on analüüs. Mõtlemine on süntees, mis kaasab endaga intuitsiooni ja loovuse. Seda üheltpoolt, teiselt poolt ei tohi kaotada oma mina/identiteeti, mis on väga lihtne juhtuma informatsiooni ülekülluse ja kõige proovimise ajastul.
    Strateegilise mõtlemise ajaperspektiiv on liikunud järjest enam tulevikust olevikku. Ei ole enam pikaajalisi eesmärke. Tuleviku osa ei ole siiski kadunud, ta on alles ja inimressursi keskne, tulevikku nähakse inimressursi valmisoleku tagamises ? kompetentside arendamises. Oleviku osa baseerub lihtsustamisel. Olles suutmatud tervet olukorda haarata, leitakse lahendus millelegi lihtsale, mõningatele põhilistele asjadele keskendumises ? identiteedis. Hea müügitöö printsiip ?müüdavasse tootesse uskumine? on siia ülekantav, tehke seda millesse te tõesti usute.
    Kaos valitseb. Mis saab stabiilsusest? Teatavasti on inimestel loomupärane soov stabiilsuse poole liikuda. Seda on uurinud möödunud sajandil Hofstede. Meie sugulasrahval soomlastel on see näitaja 59, meie kultuuriruumi mõjutajal sakslastel on see näitaja 65. Näitaja omab väärtusi 0-100, mida lähemal sajale seda suurem on ebamäärasuse ületamise püüe. Mis saab formaalsematest lähenemistest, n. (arv)analüüsidest? Majandusteoreetiliselt on mineviku arvnäitajatel baseeruvaid analüüse tabavalt võrreldud autojuhtimisega tahavaate peegli kaudu. Inimeste alateadvuslik püüe stabiilsuse poole ei ole aga lasknud analüüsidel kaduda, kui millelgi materiaalsel. Samuti pakuvad arvanalüüsid, varustades meid lisainformatsiooniga, seda lisakindlust mis loovuse ja intuitsiooni najal otsustamise korral sageli puudub. Arvanalüüsid jäävad kindlasti ka standardiseeritud tegevustes, n. finantsanalüüsides. Majandusvaldkonna terviklikku formaliseeritust ei ole kunagi saavutatud ja ilmselt ka ei saavutata. Kaoses olevat majandusvaldkonda ei anna võrrelda reaalvaldkondadega - matemaatikaga ja füüsikaga. Muide luulus füüsik Niels Bohr alustas oma õpinguid majandusvaldkonnas, loobudes sellest peatselt, liialt keeruline ja määramatu oli majandus ning ta siirdus kvantfüüsika valdkonda, kus kõik oli lihtsam.
    ___________________________________________
    Allikad:
    1. Juhtimiskonverents 2002 ?Juhtimine kaose ja korra vahel?, 20022. ?Pöörane äri?, Kjell Nordström, Jonas Ridderstrale, Fontes, 20013. ?Strategy as Balance: From ?Either-Or? to ?And??, Costas Markides, Business Strategy Review, Volume 12, Issue 3, 2001
    Autor: Mait Rungi
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andi Pleskovski: laopindade turul valitsevad uued trendid
Neil, kel on kiirelt sobivat laopinda tarvis, tasub kärme olla, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Neil, kel on kiirelt sobivat laopinda tarvis, tasub kärme olla, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Evergrande jättis ka armuajal võlamaksed tegemata Ettevõte liigub pankroti poole
Hiina kinnisvaraarendaja Evergrande ei maksnud 30päevase armuaja jooksul osasid võlgasid tagasi, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed Reutersile. See võib tähendada, et massiivset ettevõtet ootab peagi pankrot.
Hiina kinnisvaraarendaja Evergrande ei maksnud 30päevase armuaja jooksul osasid võlgasid tagasi, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed Reutersile. See võib tähendada, et massiivset ettevõtet ootab peagi pankrot.
Välisturistide arv jäi oktoobris kriisieelsele poole võrra alla
Statistikaameti andmetel peatus oktoobris majutusettevõtetes üle 227 000 turisti, mis on 44% rohkem kui aasta varem samas kuus. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv, kuid võrreldes kriisieelse ajaga on olukord nukker.
Statistikaameti andmetel peatus oktoobris majutusettevõtetes üle 227 000 turisti, mis on 44% rohkem kui aasta varem samas kuus. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv, kuid võrreldes kriisieelse ajaga on olukord nukker.
Elektri hind tõusis uue rekordini Novembri algusega võrreldes 15kordne tõus
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.