2003 ? seadusandlus seilab uuenduste tuules

Võib suure tõenäosusega väita, et aasta 2002 saab kuulsaks selle poolest, et just sel aastal muudeti kogu Eesti seadusandluse põhimõtteid.

1. jaanuaril 2002. aastal jõustus haldusmenetluse seadustik, millega muutus haldusõigus, 1. juulil jõustus võlaõigusseadus, millega muutus Eesti tsiviilõigus, 1. septembril karistusseadustik, millega muutusid kriminaalõiguse ja haldusõigusrikkumiste põhimõtted. Nimetatud seadustega muudeti eriseadustes üle tuhande sätte. Võrdlemisi väikesed iluparandused olid ainult asjaõigusseaduses. Suured muudatused on toimunud ja leiavad aset ka maksuseadustikus.

Eesti ehituse areng on viimastel aastatel kulgenud pidevas tõusujoones, küll aga pole seadusandlus järele jõudnud selle ala reguleerimises ? 31. detsembrini kehtiv planeerimis-ja ehitusseadus on elule jalgu jäänud. Nüüd on kaks valdkonda jaotatud kahte eri seadusesse ? planeerimisseadusesse (artikli kirjutamise ajal veel avaldamata) ja ehitusseadusesse (RT I 2002, 47, 297).

Planeerimisseadus (PL) reguleerib planeeringute koostamist. Planeeringud liigitatakse: üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering ja detailplaneering. Üldjuhul peavad need planeeringud olema omavahel kooskõlas, s.o madalama astme planeeringuga on võimalik muuta suuremale territooriumile laienevat planeeringut ja vastupidi (näiteks detailplaneering peab vastama üldplaneeringule ja üldplaneering omakorda maakonnaplaneeringule).

Uudne on see, et kohalik omavalitsus ei saa enam vastu võtta utoopilist üldplaneeringut, vaid selles tuleb ära näidata ka majanduslikud võimalused selle elluviimiseks. Siit tuleneb valla või linna üldplaneeringu, eelarve ja arengukava tihedam seos ning rakendatavus.

Planeeringu koostamisel olulisi muudatusi ei ole. Täpsemalt on nimetatud, millal tuleb ja võib loobuda detailplaneeringu koostamisest (PL § 3). Siin on antud ka kohalikule omavalitsusele kaalutlusõigus (diskretsioon) põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneering ka seaduses nimetamata juhtudel.

Planeerimisel on antud riigile suurem sekkumisõigus: näiteks maavanema järelevalvemenetlust ei toimu reeglina ainult sel juhul, kui detailplaneering on koostatud vastavuses üldplaneeringuga või see on koostatud lihtsustatud korras (PL § 22 lg 1, 2). Riiklikult tähtsa ehitise planeerimisel (PL § 32), kui kohalikud omavalitsused keelduvad sellise objekti rajamisest oma territooriumile, on õigus riigil sekkuda.

Planeerimisseadus täpsustab kooskõlastuste hankimise, mis on olnud üks detailplaneeringute koostamise tähtaja edasilükkamise sagedasemaid põhjusi. Planeerimisseaduse § 17 kohaselt hangib kooskõlastused vastava riigiasutusega (kaitstava loodusobjekti, maavara või altkaevandatud ala puhul) kohalik omavalitsus. Teiste kooskõlastuste vajaduse (ammendav loetelu riigiasutusest või maakonna keskkonnateenistusest) määrab maavanem või kohalik omavalitsus.

Kui kooskõlastuses on ettekirjutused planeeringule, aga selles ei viidata vastuolule seaduse vm õigusaktiga, siis loetakse planeering kooskõlastatuks. Kui kooskõlastust pole antud 1 kuu jooksul taotluse esitamisest, siis loetakse, et kooskõlastajal puuduvad vastuväited.

Ehitusseadus (ES) reguleerib planeerimisprotsessi tulemust. ES ei reguleeri enam projekteerimist kui tegevust, vaid kui tulemust. Endine planeerimis- ja ehitusseadus keskendus tegevusele. Ehitusprojekt koostatakse üldjuhul detailplaneeringu järgi (s.o vastavalt planeerimisseadusele). Uudne on see, et ehitusprojekti koosseisus tuleb hinnata ehitise kasutamist, mis seab projekteerijale suuremad nõudmised.

Erinevused on toodud väikeehitise ja ajutise ehitise ehitamisel. Väikeehitiseks nimetatakse kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega projekteeritud ühel kinnistul asuvat ehitist, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone. Samuti on väikeehitis olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse tehnovõrguga.

Väikeehitise ehitamiseks ei ole üldjuhul ehitusprojekt nõutav (v.a kui seda nõuab kohalik omavalitsus või taotletakse kasutusluba). Ehitusloa asemel annab kohalik omavalitsus kirjaliku nõusoleku. Väikeehitise puhul on erinevused omanikujärelevalve osas, ehitusloa ja kasutusloa väljastamise osas, üldjuhul pole vajalik ehitamist dokumenteerida jm.

Ehitusseadus sätestab kohalikule omavalitsusele konkreetsed tähtajad ehitusjärelevalve teostamisel. Näiteks peab ta väljastama ehitusloa ja kasutusloa 20 päeva jooksul pärast taotluse esitamisest või viimase vajaliku dokumendi esitamist. Ehitus- ja kasutusloa väljastamisel ei tohi kohalik omavalitsus nõuda seaduses nimetamata dokumente ega toiminguid. See seab kõrgendatud nõudmised ametnikele.

Küll on võimalik kohalikul omavalitsusel tellida nii ehitusprojektidele kui ka valminud ehitistele ekspertiise, kuid selle eest tasumise kohustus lasub kohalikul omavalitsusel. Viimane vabaneb tasumisest ainult juhul, kui ekspert tuvastab projekteerimisel või ehitamisel puudujäägid.

Ehitusseadus käsitleb mõnevõrra teisiti ka garantiid. Garantiiks on ehitusettevõtja poolt võetud kohustus tagada, et tema tehtud ehitustöö vastab lepingu tingimustele ning ehitatud ehitisel säilivad määratud aja jooksul sihipärase kasutamise ja hooldamise korral ehitise kasutamiseks vajalikud ohutuse ja kasutamise omadused ning kvaliteet. Garantii kestuseks on vähemalt kaks aastat ehitamise lõppemise päevast arvates (s.o siis kas poolte kokkuleppel sätestatud aeg või ehitise üleandmise päev omanikule). Ehitisse paigaldatud seadmete garantii kestus ei või olla lühem kui kuus kuud.

Ehitusseadus muudab ka ehitusettevõtjate litsentseerimise korda, mille asemel viiakse sisse registreering. Vastav avalik ehitusettevõtjate register asub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis. Ainult registreeringut omav vastutav spetsialist saab tegeleda ehitusettevõtlusega.

PS ja ES muudavad ka rea eriseaduseid: ranna- ja kaldakaitse seadust, maareformi seadust, teeseadust jpt. Riigilõivuseadusesse tuuakse sisse riigilõiv ehitusloa (2000 krooni ja 5 krooni iga m² eest) ja kasutusloa (1000 krooni) väljastamise eest. Planeerimisseadus muudab omakorda ehitusseadust ja ka ESis muudetavaid eriseadusi. Ehitusseaduse alusel on vajalik vastu võtta veel täiendavalt üle 20 õigusakti, mis seadust täiendavad.

Tahaks loota, et nimetatud seadused likvideerivad tühimikud planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusseadustikus ning lühendavad pikki tähtaegasid asjaajamises.

Ehitusseadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, järelevalve korra.

Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi.

Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit.

Projekteerimine on ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; ehitise tehnosüsteemide kavandamine; ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. Ehitamine on ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, tehnosüsteemide muutmine ja lammutamine. Ehitustöö tulemuseks on valminud ehitis.

Autor: Tiina Mitt