Ülo Toomsalu • 23. detsember 2002 kell 6:10

PM: Õppetoetuste eelnõu tekitab ebavõrdsust

Tudengid ja suuremad ülikoolid leiavad, et õppetoetuste seaduse eelnõu viimane versioon tekitab ebavõrdsust eri koolide õppurite vahel.

Eelnõu jätab igakuist toetust vajavate õppurite otsimise üli-, kõrg- ja kutsekoolide endi hooleks. Aluseks annab ta edukuse koolitöös ja majandusliku seisu, kumbagi kriteeriumi määratlemata, kirjutab Postimees.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) avaliku poliitika tegevjuht Rait Talvik tõstis esile, et nii puuduvad abivajajate leidmiseks kõigile ühised alused.

«See tekitab ebaõiglust üliõpilaste seas, sest süsteemid on erinevad,» lausus Talvik.

Seaduse esimene, kevadeni Riigikogus arutlusel olnud versioon lubas toetust ainult majanduslike tingimuste alusel, määratledes sissetuleku alampiiri. Edukuse kriteerium ning toetuste jagamise andmine õppeasutustele tulid eelnõusse sügisel, samuti laienes eelnõu siis kutsekoolide õpilastele.

Kirjas Riigikogu kultuurikomisjonile nõustus Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo, et kui eelnõu võetaks vastu praegusel kujul, arvestaks üks kool paratamatult rohkem õpitulemusi, teine majanduslikku seisu. Aaviksoo märkis, et seaduse alusel makstava riikliku toetuse saamiseks peaks tingimused olema kõigile võrdsed.

Praeguse eelnõu järgi oleks koolidel kindel toetusesaajate arv, mis võrdub kolmandikuga riigieelarvelistest õppekohtadest. Tudengid saaks toetust summas tuhat krooni ja kutsekoolide õpilased 500-750 krooni kuus.

Aaviksoo kinnitas, et ülikoolidel puudub võimalus tudengite sissetulekut kontrollida ning seetõttu on lihtsam otsida toetusesaajaid ainult õppeedukuse järgi. Ta järeldas, et õppetoetuste idee aluseks olnud vaesuse kriteerium jääks varju.

Hetkel kuum