Kohalike omavalitsuste valimise eel käivitus parteiline propaganda avaliku sektori raha eest lisaks kõigi aegade suurimale valimiskampaaniale. Laienes Tallinna linnavalitsuse pressiosakond, linnaosade lehed hakkasid ilmuma sagedamini ja kallimas värvitrükis, nad edastasid sõltuvalt linnaosavanema erakondlikust kuuluvusest ühe erakonna vaateid. Linn ostis eetriaega Kanal 2s ja TV3s ja toetas rahaliselt Postimehe vahel ilmuvat Tallinna lisa.

Kohalike omavalitsuste valimistel sai Keskerakond Tallinnas rahvalt kõigutamatu mandaadi. Keskerakonnal on volikogus piisav arv hääli, et vajadusel valitseda linna üksi. 2003. aasta Tallinna eelarve väljendabki eelkõige Keskerakonna eelistusi. Keskerakonna ja Reformierakonna võimuletulek viis ametkondade politiseerimise uuele arvulisele tasandile. Erakonna püsikulude vähendamiseks ja kontrolli laiendamiseks on nii riigiametites, riigi ja linna osalusega ettevõtete nõukogudes ning Tallinna linnas ja linnaosades töökoha saanud erakondlikud ametimehed.

Valitsuse vahetudes kaotaks ainuüksi ministeeriumides töö 50 kuni 70, halvemal juhul kuni 100 poliitilist ametnikku. Sarnases suurusjärgus on kohalikes omavalitsustes töötavate poliitametnike hulk.

Linna osalusega ettevõtted, näiteks haiglad, on saanud poliitilised tegevjuhid, võimuloleva erakonnaga on seotud juhtivad politseitöötajad, algatatud on arutelu prokuröridel ja kohtunikel erakonda kuulumise lubamiseks. Juhul kui ka Riigikogu valimistel saab Keskerakond mandaadi valitsuse moodustamiseks, saavad tõenäoliselt erakondlikult seotud juhid ka riigikontroll, kaitsepolitsei ja riigiprokuratuur.

Seadusandlikus käitumises on andnud tooni erakondlik kaalutlus. Inimeste sidumist erakondadega kiirendas seadusesäte, mis oleks keelustanud valimisliidud ja sundinuks kohalikel valimistel kandideerimiseks mõnda erakonda astuma. Riigikohus andis seadusele hinnangu, et ühiskond ei ole selliseks sammuks veel küps.

Keskerakond on olnud valimisvõidu huvides nõus muutma seadust, et saada endale senisest veelgi soodsama ulatusega valimisringkondi. Et Keskerakond ja Reformierakond on vähemusvalitsus, siis olulisel hetkel vajalike häälte saamiseks on muudetud Rahvaliidule olulisi seadusi.

Tänu seaduse muutmisele läks kadunud Koonderakonna raha riigieelarvest Rahvaliidule. Seaduse muudatusega võivad riiklikke toetusi saanud ettevõtted teha annetusi erakondadele. Põllumajandustoetust saanud Kaiu LT on mitmel korral rahastanud Rahvaliitu. Tuleva aasta riigieelarve menetlemisel on saanud raha niinimetatud Keskerakonna katused.

Avalikkusele jäänud muljepildis annab tooni Keskerakond. Põhjuseks võib olla see, et Keskerakonna ja Reformierakonna käitumismudelid, eriti kohaliku omavalitsuse tasandil, on ühtlustunud.