• OMX Baltic−0,19%298,97
  • OMX Riga0,07%891,39
  • OMX Tallinn−0,28%2 055,59
  • OMX Vilnius−0,01%1 206,2
  • S&P 500−0,05%6 294,01
  • DOW 30−0,45%44 286,24
  • Nasdaq 0,00%20 886,53
  • FTSE 1000,22%8 992,12
  • Nikkei 225−0,21%39 819,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,26
  • OMX Baltic−0,19%298,97
  • OMX Riga0,07%891,39
  • OMX Tallinn−0,28%2 055,59
  • OMX Vilnius−0,01%1 206,2
  • S&P 500−0,05%6 294,01
  • DOW 30−0,45%44 286,24
  • Nasdaq 0,00%20 886,53
  • FTSE 1000,22%8 992,12
  • Nikkei 225−0,21%39 819,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,26
  • 10.01.03, 08:05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

EPL: Eesti haridussüsteemi vaevab alarahastamine

Tartu Ülikooli rektori Jaak Aaviksoo sõnul jäävad Eesti hariduskulud proportsionaalselt kolmandiku võrra alla Põhjamaadele.
Aaviksoo esitab täna Haridusfoorumile avaliku kirja, milles kutsub üles rahvuslikule kokkuleppele hariduse paremaks rahastamiseks, kirjutas Eesti Päevaleht.
Haridusele raha juurde küsimine sai alguse eelmise aasta lõpus haridusministeeriumis tehtud arvutustest, mis võrdlesid Eesti ja Euroopa hariduskulusid. Nendest selgus, et Eesti annab haridusele üle kolmandiku võrra vähem raha kui Euroopa riigid keskmiselt ning jääb selgelt alla Põhjamaadele.
Seni on Eestit peetud maailma üheks enim haridust toetavaks riigiks, andes haridusele riigieelarvest kaheksa protsenti. Euroopaga võrreldava arvutusmeetodi järgi saab haridus riigilt aga vaid napilt kuus protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKTst). Euroopa arvutusmeetod ei arvesta hariduskuludeks näiteks õppetoetusi. Põhjamaades saab haridus kuni kaheksa protsenti SKTst.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seni on poliitikud toonud Eesti niigi suuri kulutusi haridusele põhjuseks, miks lisaraha anda ei saa.
?Kui kogu aeg on öeldud, et hariduses on isegi teiste riikidega võrreldes niigi palju raha, siis see argument enam ei mõju,? ütles rektor Aaviksoo. Tema sõnul on nüüd vaja uut ühiskondlikku kokkulepet, mis pööraks hariduse rahastamisele suuremat tähelepanu.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 29 p 12 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele