Puhkuste ajakava tuleb koostada enne kuu lõppu

Seadusest tulenevalt lähtutakse ajakava koostamisel eeskätt töö korraldamise huvidest, arvestades võimaluse korral ka töötajate soove.

Puhkuste ajakava koostamisel soovitame näidata, millise tööaasta eest puhkust antakse. Puhkuseseaduse kohaselt ei kohaldata aegumist puhkuse nõudele, mis tekkis enne 01.01.2002 ehk teisisõnu, kõik seisuga 01.01.2002 kasutamata puhkused peab töötaja kunagi ära puhkama. Kuna töölepingu lõpetamisel peab tööandja maksma kasutamata jäänud puhkuse eest hüvitist (kuni 4 aasta kasutamata puhkuse osas), oleks soovitav käesoleva aasta puhkuste ajakavas hakata andma lisaks korralisele puhkusele ka kasvõi osaliselt eelmiste aastate kasutamata puhkust (kui seda on). Sellisel juhul võib puhkuste ajakavas näidata nt kaks erinevat tööaastat ja nende eest antavad puhkused.

Puhkuse kestuse määramisel peab meeles pidama, et üldjuhul antakse puhkus korraga, s.t katkematult täies ulatuses. Puhkuse andmine osade kaupa võib toimuda ainult poolte kokkuleppel, kusjuures sellisel juhul peab ühe katkestamatu osa kestus olema vähemalt 14 kalendripäeva. Seega isegi juhul, kui töökorralduse eripärast tulenevalt on eelmistel aastatel antud puhkust kahes osas ning probleeme ei ole olnud, peaks käesoleval aastal enne lõpliku puhkuste ajakava koostamist sõlmima puhkust osaliselt kasutada sooviva töötajaga vastavasisulise kirjaliku kokkuleppe.

Tööandjad, kes majandustegevuse eripärast tulenevalt võivad suveperioodil hilineda puhkusetasude väljamaksmisega, peavad arvestama, et puhkusetasu peab olema töötajale täies osas välja makstud või tema pangaarvele üle kantud hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Kui töötaja töötab töölepingu kohaselt esmaspäevast reedeni ja läheb puhkusele nt teisipäevast, peab puhkusetasu olema makstud eelmise nädala reedel. Puhkusetasu maksmisega hilinemise korral võib töötaja nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra. Seega võiks tööandja jaanuaris puhkuste ajakava koostamisel arvestada nt suvel tekkida võivate majandusraskustega ning kavandada selle perioodi puhkused arvestusega, et töökorralduses ei tekiks situatsiooni, kus üks töötaja läheb ajakava järgselt puhkusele, kuid eelmine töötaja ei ole tööle asunud seoses puhkuse pikendamisega. Samuti on soovitav arvestada võimalusega, et mõni töötaja võib puhkuse ajal haigestuda ja tema puhkuselt tagasitulek seetõttu viibida.

Jaanuaris puhkuste ajakava koostades võiks tööandja võimaluse korral välja selgitada ka kõik tekkida võivad puhkused. Kui juba praegu on teada, et töötaja peres on oodata lapse sündi, võiks eeldatava sünnituse aja välja selgitada ja igaks juhuks töötaja puhkuse sellesse perioodi planeerida hoolimata sellest, et täna ei ole töötajal veel puhkuse aja valiku eriõigust tekkinud. Samuti võiks välja selgitada, kas mõni töötaja kavatseb suveperioodil hakata tegema nt sisseastumiseksameid kõrgkooli või ülikooli, mis kohustab tööandjat andma nimetatud perioodiks palgata puhkust.

Puhkuste ajakava koostamisest loe ka järgmisest Ärikoolituse rubriigist