Eesti ettevõtetel on täna võimalik käibemaksu tagasi taotleda 12 Euroopa riigist.
Käibemaks tagastatakse kaupade ja teenuste eest, mida välisriigi firma hangib oma äritegevuse tarbeks. Käibemaksu võib tagasi küsida kulutustelt kütusele, auto rentimisele ja riigisisesele transpordile, messidele, kursustele ja seminaridele, hotellimajutusele, ärilõunatele ja teemaksudele, samuti tulevad kõne alla sidekulud, bürooruumide rent, komisjonitasud jms. Ka riigisisestelt hangetelt võib käibemaksu tagasi saada.
Näiteks hotellikulude käibemaks moodustab suurtes ettevõtetes aasta peale kokku märkimisväärse summa. Saksamaal sisaldab messiboksi üür 16 käibemaksu, mille firma võib tagasi nõuda. Senini pole aga mitmed Eesti ettevõtjad käibemaksu tagastamise võimalust veel kasutanud ja seeläbi jääb Euroopasse miljoneid kroone. Välismaal tehtud kulutuste eest saavad käibemaksu tagasi taotleda kõik käibemaksukohuslasest Eesti ettevõtted, mis pole samas maksukohuslased käibemaksu tagastamist taotlevas riigis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides kehtib käibemaksu reguleeriv seadusandlus, kus ettevõte võib riigile tasutavast käibemaksust maha arvata hangitud toodete ja teenuste müügihinnas sisalduva käibemaksu. Nii välditakse käibemaksu mitmekordset tasumist. Hanked peavad olema seotud taotleja ettevõttega kodumaal. Kuigi käibemaksusüsteemid on üldjoontes sarnased, on eri riikide seadusandluses olulisi erinevusi. Käibemaksu määr võib kõikuda 15 ja 25 vahel.
Välisriigis tasutud käibemaksu ei tagasta EV Maksuamet. Tagastustaotlus tuleb esitada selle riigi maksuametile, kust käibemaksu tagasi küsitakse. Ka käibemaksu tagasitaotlemise vormid tuleb hankida antud riigi maksuametilt ning täita ilma vigadeta üldjuhul riigikeeles ehk siis prantsuse, norra, taani, saksa, itaalia jt. keeltes. Reegleid on palju. Suurbritannias nõutakse arvetel kindlasti arve esitaja VAT Registri numbrit. Prantsusmaal peab arvele olema tingimata kantud õige saaja nimi ja aadress. Näiteks ettevõtte allüksustele adresseeritud arveid maksuamet ei tunnista. Austrias aga näiteks võib hotelli- ja restoraniarvete puhul saada maksutagastuse vaid juhul, kui iga reisi kohta on täidetud Reisekostenabrechnung'i nimeline blankett.
Seega taotluste sisulised nõuded on riigiti erinevad. Mitmetes maades on kasutusel koguni kolm erinevat käibemaksumäära. Erinevused riikide seadusandlustes ja menetlemise viisides teevad firmadele endile käibemaksu tagasitaotlemise kokkuvõttes väga keeruliseks ja aeganõudvaks. Lihtsam viis välismaalt tasutud käibemaksu tagasi saada on kasutada asjatundjate abi. Intrum Justitia kontsern tegeleb käibemaksu tagasitaotlemisega juba teist aastakümmet. Ka Eesti ettevõtjal on Intrum Justitia kaudu võimalik tagasitaotlemise teenust kasutada. Intrum Justitia kontsern taotles möödunud aastal oma klientidele Euroopast tagasi käibemaksu üle 11 miljoni euro.
Selleks, et käibemaksu tagasi taotleda, peab arvele olema märgitud arve esitaja nimi ja aadress, arve saaja nimi ja aadress, kuupäev ja teenuste täpne kirjeldus ning käibemaksu protsent või suurus. Käibemaksuga maksustatud arve, mis nõuetele ei vasta, käibemaksutagastusele õigust ei anna. Käibemaks tagastatakse ainult originaalarvete puhul. Pärast dokumentatsiooni läbivaatamist maksuameti poolt tagastatakse originaalarved kliendile.
Üldjuhul taotletakse käibemaksu tagasi kalendriaastate kaupa. 2002. aasta käibemaksu tagastustaotluste esitamise tähtaeg lõpeb enamikes Euroopa riikides järgmise aasta 30.juunil.
Autor: Merlin Müür