Logistika- ja transpordiettevõtted tegelevad võlglastega ise, sest tunnevad nende tausta ja äri spetsiifikat.
ASi Schenker krediidiosakonna krediidispetsialist Vallo Mandel sõnas, et kliendi võlgujäämine on harv juhus, sest tavaliselt käib enne uue kliendi kaasamist taustauuring võimalike probleemide vältimiseks. Mullu moodustas saamata jäänud raha Schenkeri käibest ümmarguselt 0,07 protsenti. ASi Danzas finantsjuht Andrus Treier sõnas, et neil jääb aastas raha saamata keskmiselt 10 kliendilt. Samas venitavad kliendid maksmisega Corvus Grupp Transpordi partneri Risto P. Kooviti sõnul paari kuu tagant.
Schenkeris saadetakse maksetähtaja ületanud kliendile kõigepealt meeldetuletus, millele tavaliselt reageeritakse. ?Kui siis arveid ei tasuta, helistab krediidiosakond meeldetuletuse üle, misjärel võetakse vastu otsus olukorra lahendamiseks, mille üks variant võiks olla maksegraafik, aga ka inkassofirmale loovutamine või kohtusse kaebamine,? selgitas Mandel. Et koostööd kliendiga soovitakse jätkata, proovitakse probleemid tasumisega Mandeli kinnitusel võimalikult valutult lahendada. Seetõttu ei panda tavaliselt võlglase nime üles mustadesse nimekirjadesse ega anta juhtumit kergekäeliselt inkassofirmale. ?Viimane variant on üsna äärmuslik versioon raha kättesaamiseks,? lisas Mandel. Seda sellepärast, et võlglane, kes ei kavatse maksta, ütleb seda harva otse välja, ja nii kaua kui võimalik tegeleb nõudega krediidiosakond.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pigem on Mandeli hinnangul ajutine rahanappus loomulik äri osa, mida tuleb probleemi lahendamisel arvestada. ?Mõnikord on mittemaksmise põhjus pahatahtlikkus, enamasti aga likviidsusprobleemid ja lõpuks siiski makstakse,? rääkis Treier. Tõsine samm on ka kauba arestimine inkassofirma moodi, mida tuleb harva ette ning mis on logistikafirmal seotud riskiga. ?Näiteks võib olla tegemist hooaja- või spetsiifilise kaubaga, mis jääbki lõpuks logistikafirma kätte ega kujuta seetõttu firmale garantiid,? selgitas Mandel.
Omavahel vahetavad logistika- ja transpordifirmad võlglaste kohta infot peamiselt Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni koduleheküljel, muud suuremat suhtlemist ettevõtete vahel Mandeli sõnul ei ole. Enne uue partneri kaasamist uuritakse hoolikalt ta tausta, et ennetada võimalikke probleeme. ?Näiteks uuritakse, miks ta eelmisest kohast lahkus, kas on võlgnevusi ja muid selliseid asju,? selgitas Mandel. Siis sirvitakse läbi ka mustad nimekirjad internetis. ?Lisaks tekitab kahtlusi väike, korteris registreeritud firma või ka kliendid, kes on tundmatud, kuid soovivad kiirelt krediiti saada,? lisas Treier.