2002. aasta lõpp kujunes Eesti kindlustussektorile omamoodi verstapostiks ? kindlustusmakseid koguti esmakordselt rohkem kui kaks miljardit krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Elukindlustuse kindlustusmakseid laekus 446 miljonit krooni ja kahjukindlustusmakseid 1,717 miljardit krooni. Samuti ületas elukindlustusmaksete osakaal kõikidest kindlustusmaksetest esmakordselt 20, kasvades võrreldes 2001. aastaga 25. Kahjukindlustuse aastane kasv oli 20, kogu sektori kasv 21. Viimase viie aastaga on kindlustuse ärimaht kasvanud kahekordseks, aastal 1997 ületati esmakordselt miljardi piir.
Suurimateks kindlustusliikideks osutusid 2002. aastal kohustuslik liikluskindlustus, vabatahtlik autokindlustus (kasko) ja varakindlustus. Suurima kasvu tegid 2002. aastal läbi kindlustus rahalise kaotuse vastu ja üldvastutuskindlustus.
Kahjukindlustusturu kasvu mõjutas oluliselt riskide kindlustamine võõrfinantseeringu kasutamisel, seda üldise laenu- ja liisingtoodete intensiivsema kasutamine taustal. Ainukeseks langevaks kahjukindlustusliigiks osutus möödunud aastal transporditavate kaupade kindlustus.
Elukindlustus, mis jäi mahult kahjukindlustusele veel suuresti alla, kasvas eelmisel aastal peamiselt täiendava kogumispensioni kindlustuse eestvedamisel. Tulumaksusoodustusega kindlustuslepingute alusel maksti 52 kõikidest elukindlustusmaksetest, kokku 233 miljonit krooni. Sarnaselt kahjukindlustusturule mõjutas ka elukindlustust intensiivsemast võõrfinantseeringute kasutamisest tulenev kindlustushuvi kasv.
Suurima kasvunäitajaga elukindlustusliigiks oli eelmisel aastal kapitalikogumiskindlustus. Samuti kasvas hoogsalt lisakindlustuste maht. Kahaneva mahuga elukindlustusliikideks olid 2002. aastal investeerimisriskiga elukindlustus ja abielu- ja sünnikindlustus.