Liitumisega tasub viivitada märtsini

Energiaturu inspektsioon soovitab majaehitajatel oodata elektrivõrguga liitumistaotluste esitamisega märtsini ning kaasata hinnaläbirääkimistesse sõltumatu elektriinsener ja jurist, et vältida monopolisti esitatavaid põhjendamatult kopsakaid arveid.

?Kui mullu novembris kehtestatud hinnakiri ei vasta kulupõhisuse nõuetele, siis teeme Eesti Energiale 1. märtsil ettekirjutuse, mille ta võib vaidlustada, kuid peab koheselt täitma,? ütles inspektsiooni peadirektori asetäitja Margus Kasepalu.

Eesti Energia hinnakirjad peavad tuginema kuludele, kuid kontrollijad pole ligi kolm kuud väldanud uurimise järel nõude täitmises kindlad, ütles inspektsiooni analüüsiosakonna juhataja. Reet Aru. ?Kui te just väga ei kiirusta, oodake liitumisavaldusega märtsini, kui me kontrolli lõpetame,? ütles Aru.

Alates eelmisest aastast kehtestatud ülikeerulise hinnakirjaga pressib energiamonopol kliendilt välja kümneid tuhandeid kroone kaheldava vajadusega tööde eest, samal ajal kui tõenäoliselt võiks piirduda üksnes voolumõõtja elektriposti külge kruvimisega.

Tartu mees Peeter Nõmm oleks vana hinnakirja kohaselt pidanud maksma elektri vedamise eest madalpingeliinist kuue meetri kaugusel asuvasse hoonesse ligi 5000 krooni, kuid nüüd küsib Eesti Energia üle 100 000 krooni. ?See on absurdne, sest odavam on osta elektrigeneraator või petrooleumilamp,? ütles Nõmm.

?Eesti Energia uus hinnakiri on täiesti segase inimese tehtud,? lausus volitatud elektriinsener Jüri Laurson. ?Liitumistasud kehtestati üle öö ja ette teatamata, need on vastuolus energiaseadusega ja valitsuse poolt määratud liitumistasu arvestamise korraga.?

Eesti Energia määrib kliendile kaela tõenäoliselt kasutuid töid.

Koduklient vajab ühendust madalpingeliiniga, kuid monopol nõuab tasu fiktiivsete või kaheldava vajadusega ehitustööde eest keskpingeliinini, mitmekordistades kasseeritava summa.

Eesti Energia tunnistab, et liitumisarved erinevad tegelikest kulutustest ja täidavad üksnes kassa täitmise eesmärki.

?Kliendile esitatav arve ei sõltu konkreetselt tehtavast tööst vaid arvestuslikest Eesti keskmistest,? selgitas Eesti Energia osakonnajuhataja Margus Kaasik. ?Me arvestame hinna määramisel kaugust lähima keskpingeliinini, sest elekter ei jõua ju ilma keskpingeliinita madalpingeliini. Uus kord on igal juhul objektiivne.?

Eesti Energia liitumishinnad sisaldavad huviäratavaid üksikasju, tunnistas majandusministri nõunik Heido Vitsur, kes on ettevõtte nõukogu liige.

Näiteks tõstis ehitusettevõtja Toomas Luman, kes on samuti Eesti Energia nõukogu liige, ise oma maja kaitsmed ümber, kuid sai sellegipoolest Eesti Energialt tehtud tööde eest arve, rääkis Vitsur.

?Ma pean selle asjaga tegelema hakkama, kuid siiski pean luksuseks eraldatuse nimel maja ehitamist elektriliinidest liiga kaugele,? lisas Vitsur.

Internetis avaldatud hinnakirjelduses püüab Eesti Energia jätta muljet, justkui saadud hiigelsumma kuluks keerulistele, mõnel juhul isegi kuni 1,5 aastat kestvatele, projekteerimis- ja ehitustöödele. Monopoli poolt vabalt enda kasuks tõlgendatavad ja raskesti aru saadavad hinnakirja kriteeriumid võimaldavad klienditeenindusele raha küsimisel peadpööritavaid trikke. Näiteks määras Eesti Energia ühele elektriliiniga külgnevale kinnistule eelläbirääkimiste ajal liitumishinnaks 20 000 krooni, tõstes aga hinda kohe pärast kirjaliku liitumistaotluse saamist kolm korda, põhjendades muutust uute asjaoludega.