Tasahilju, kuid seda kindlamalt hakkab murenema müüt Kagu-Eestist kui mingist hädaorust, kus lokkab töötus ja inimesed joovad ennast igavusest surnuks. Viimaste aastate statistika väidab, et põhjust hädaldamiseks pole.
Pessimistid sai ühe oma viimase kainestavatest lopsudest jaanuari algul, mil tööturuamet avalikustas detsembri töötuse näitajad. Üllatusena selgus, registreeritud tööpuudus oli Põlvamaal sama suur kui Tallinna linnas, ehk kui Põlva maakonnas on ametlikult tööta 5,2 protsenti tööealisest elanikkonnast, siis Tallinnas on see protsent 5,1.
Vähe sellest, möödunud aastaga vähenes maakonnas töötute arv tervelt viiendiku võrra, Tallinnas vähenes registreeritud töötute hulk kümme protsenti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tõsi küll, samas ei maksa nendest numbritest ka veel eufooriasse sattuda, sest tööhõiveametnike hinnangul on sedavõrd järsu töötute arvu vähenemise taga peamiselt musta tööjõu vähenemine.
Pole ju mingi saladus, et paljud inimesed, kes kuskil mustalt tööd vihtusid, olid samal ajal arvel ka töötutena.
Kuid kuna nüüd on käivitunud töötuskindlustus ja tulevase pensioni suurus sõltub makstud sotsiaalmaksust, ei taha töövõtjad enam kuuldagi mustalt maksmisest. Ja paljud ettevõtjad ongi seetõttu oma tööjõu legaliseerinud.
Loomulikult on 5,2 protsendiline registreeritud tööpuudus vaid jäämäe veepealne osa ja mitte keegi ei oska maakonnas täpselt öelda, kui suur võiks olla tegelik töötuse määr. Kuid võrreldes aasta tagusega on kindlat kahanenud seegi, sest mitmete Põlvamaa valdade sotsiaaltöötajad väitsid, et toetuste taotlejate hulk on jäänud väiksemaks.
Autor: Sander Silm