Maris Jesse
Haigekassa endine juhatuse esimees
Artikkel jätkub pärast reklaami
Keskerakonna ettepanek loob tervishoidu esimese ja teise Eesti ning toob kaasa arstiabi kättesaadavuse languse neile, kes ise täishinda maksta ei jaksa.
Mitmetes Euroopa riikides on skeemi juba kasutatud ning sellest ka loobuda jõutud.
Sellise maksusoodustuse süsteemi mõjul eelistavad haiglad ja arstid osutada tasulist arstiabi, kuna see on tulusam kui otse maksumaksja raha eest tasutav töö. Arstidel, kes lisaks haiglatööle teevad ka eravastuvõtte, on kiusatus patsienti oma tulusamale eravastuvõtule suunata. Seetõttu piiravad arstid aega, mille jooksul nad ?ühisraha? eest patsiente vastu võtavad, tuues nii kaasa järjekorra kunstliku pikenemise.
Osa nimekaid arste loobub ambulatoorse ehk haiglavälise arstiabi korral üldse Eesti mõistes haigekassaga lepingut sõlmimast ning hakkab arstiabi osutama ainult neile inimestele, kes selle eest esmalt ise maksta jaksavad.
Kõik eelkirjutatu toob paratamatult kaasa hoopis arstiabi kättesaadavuse languse neile inimestele, kellel abi eest ise on raske maksta.
Seega sisaldub esmapilgul lihtsas ettepanekus tegelikult väga põhimõtteline küsimus - kas maksusummadest, olgu otse või maksusoodustuse läbi varjatult, tasutava arstiabi puhul peaksid kõikidel vajajatel olema samad ravivõimalused? Või peame õigeks, et jõukamatel inimestel peaks olema maksutulude eest arstiabi saamisel eeliseid, nagu näiteks kiirem ravile pääsemine?
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui ettepaneku autorite prognoos tasulise arstiabi kasvule poolegi võrra paika peab, ei ole maksusoodustuse kaudu riigieelarve tulusid vähendades reaalne loota riigieelarvest otse tasutavate tervishoiuvajaduste osa suurenemist. Ning käivitub nõiaring.
(Postimees 20.01)
Andres Ellamaa
Mustamäe haigla neurokirurg
Riigikogu keskfraktsioon esitas juba aastaid tagasi seaduseelnõu, mille juhtmõtteks oli vabastada üksikisik tulumaksust selle raha ulatuses, mis ta on kulutanud vahetult arstiabile.
Haigused ja haiged ei kao nagu raha. Rahapuudusest tingituna on tekitatud ravijärjekorrad ning pakutakse neist ?möödaostmise? võimalust. Võimalik on ka tasulise arstiabi ostmine. Seaduslikult saab seda aga vaid mõnel, mitte kõigil arstierialadel. Kõigele vaatamata kukutati Keskerakonna siinkäsitletav tulumaksusoodustuse eelnõu läbi. Maksusoodustuse andmise kriitikud olid mures, et soodustust jagub enam rikastele. Jumal sellega, rikast ei saa ju kaks korda ravida. Ravitud rikka haiglakoht ja raviraha jääks ju avatuks vaesemale. Ja ka vaesemale kodanikule võiks see ettepandud tulumaksuseaduse parandus anda mingigi hüvitise. On ikka vahe küll, kas maksad hambaparandamise eest 1000 või 740 krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Paratamatu, et haigekassa tasutavate ravivõtete nimistu hakkab aina lühenema ja tasuliste arstiabiteenuste arv pikenema. Sama paratamatult hakkab olulisel määral suurenema iga üksikisiku omaosalus ravi eest tasumisel.
Vabastades kodaniku teatud osast tulumaksust, peab patsiendilt saadud raha ulatuses oma tulusid deklareerima arst. Tõdegem, et praegu, kus üha enam hakkavad tegutsema eraarstid, on ülim aeg rahaliikumise mingikski regulatsiooniks. Ja üldse, kas ongi nii väga vaja tõmmata joont eraarsti ja ?kroonuarsti? vahele? Peaasi, et ta tark ja asjalik oleks.
(Postimees 20.01)