- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,8
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tervishoiukulud maha maksustatavast tulust?
Maris Jesse
Haigekassa endine juhatuse esimees
Keskerakonna ettepanek loob tervishoidu esimese ja teise Eesti ning toob kaasa arstiabi kättesaadavuse languse neile, kes ise täishinda maksta ei jaksa.
Mitmetes Euroopa riikides on skeemi juba kasutatud ning sellest ka loobuda jõutud.
Sellise maksusoodustuse süsteemi mõjul eelistavad haiglad ja arstid osutada tasulist arstiabi, kuna see on tulusam kui otse maksumaksja raha eest tasutav töö. Arstidel, kes lisaks haiglatööle teevad ka eravastuvõtte, on kiusatus patsienti oma tulusamale eravastuvõtule suunata. Seetõttu piiravad arstid aega, mille jooksul nad ?ühisraha? eest patsiente vastu võtavad, tuues nii kaasa järjekorra kunstliku pikenemise.
Osa nimekaid arste loobub ambulatoorse ehk haiglavälise arstiabi korral üldse Eesti mõistes haigekassaga lepingut sõlmimast ning hakkab arstiabi osutama ainult neile inimestele, kes selle eest esmalt ise maksta jaksavad.
Kõik eelkirjutatu toob paratamatult kaasa hoopis arstiabi kättesaadavuse languse neile inimestele, kellel abi eest ise on raske maksta.
Seega sisaldub esmapilgul lihtsas ettepanekus tegelikult väga põhimõtteline küsimus - kas maksusummadest, olgu otse või maksusoodustuse läbi varjatult, tasutava arstiabi puhul peaksid kõikidel vajajatel olema samad ravivõimalused? Või peame õigeks, et jõukamatel inimestel peaks olema maksutulude eest arstiabi saamisel eeliseid, nagu näiteks kiirem ravile pääsemine?
Hetkel kuum
Kui ettepaneku autorite prognoos tasulise arstiabi kasvule poolegi võrra paika peab, ei ole maksusoodustuse kaudu riigieelarve tulusid vähendades reaalne loota riigieelarvest otse tasutavate tervishoiuvajaduste osa suurenemist. Ning käivitub nõiaring.
(Postimees 20.01)
Andres Ellamaa
Mustamäe haigla neurokirurg
Riigikogu keskfraktsioon esitas juba aastaid tagasi seaduseelnõu, mille juhtmõtteks oli vabastada üksikisik tulumaksust selle raha ulatuses, mis ta on kulutanud vahetult arstiabile.
Haigused ja haiged ei kao nagu raha. Rahapuudusest tingituna on tekitatud ravijärjekorrad ning pakutakse neist ?möödaostmise? võimalust. Võimalik on ka tasulise arstiabi ostmine. Seaduslikult saab seda aga vaid mõnel, mitte kõigil arstierialadel. Kõigele vaatamata kukutati Keskerakonna siinkäsitletav tulumaksusoodustuse eelnõu läbi. Maksusoodustuse andmise kriitikud olid mures, et soodustust jagub enam rikastele. Jumal sellega, rikast ei saa ju kaks korda ravida. Ravitud rikka haiglakoht ja raviraha jääks ju avatuks vaesemale. Ja ka vaesemale kodanikule võiks see ettepandud tulumaksuseaduse parandus anda mingigi hüvitise. On ikka vahe küll, kas maksad hambaparandamise eest 1000 või 740 krooni.
Paratamatu, et haigekassa tasutavate ravivõtete nimistu hakkab aina lühenema ja tasuliste arstiabiteenuste arv pikenema. Sama paratamatult hakkab olulisel määral suurenema iga üksikisiku omaosalus ravi eest tasumisel.
Vabastades kodaniku teatud osast tulumaksust, peab patsiendilt saadud raha ulatuses oma tulusid deklareerima arst. Tõdegem, et praegu, kus üha enam hakkavad tegutsema eraarstid, on ülim aeg rahaliikumise mingikski regulatsiooniks. Ja üldse, kas ongi nii väga vaja tõmmata joont eraarsti ja ?kroonuarsti? vahele? Peaasi, et ta tark ja asjalik oleks.
(Postimees 20.01)
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele