Riigikogu erikomisjon on kokku arvutanud, et Eesti-poolsed kulud Narva elektrijaamade nurjunud erastamistehingus olid 73 010 268 krooni ja 61 senti.
Komisjon võtab oma peagi esitatava lõpparuande projektis arvesse üksnes tehingu ettevalmistamise otsesed kulud, mis maksti välja kolmandatele pooltele. Suurima üksiku summa - 37,47 miljonit krooni - tasus Eesti Energia firmale J. Henry Schroder Co. Ltd tehingu finantsnõustamise eest, kirjutab Postimees.
Praegu nime SchrodersSalomonSmithBarney kandvale firmale kantud tasu olnuks märksa väiksem, kui nad ei oleks pidanud saama hüvitist ka lepingu enneaegse lõpetamise eest. Eesti Energia maksis neile ära kahe aasta raha - 750 000 USA dollarit ehk 13,5 miljonit krooni.
Riigikogu elektrijaamade erastamistehingu uurimise erikomisjoni aseesimees Kalev Kukk (Reformierakond) ütles, et Schroderi firmaga nõustamislepingu sõlmimise ajal, s.o 1998. aasta suvel, ei olnud teada, kui pikaks erastamisprotsess venib.
Artikkel jätkub pärast reklaami
«Meil ei ole võrdlusmaterjali,» vastas ta küsimusele, kas kokku 37,5miljoniline tasu nõustamisfirmale ei kujunenud liiga suureks. «Täna ma ei tahaks hinnangut anda.»
Kuke sõnutsi tuleb suurima summa kulutanud lepingut käsitleda kogu Eesti energeetika viimase nelja-viie aasta arengu kontekstis.
Postimehe andmetel peab parlamendi erikomisjoni lõpparuande projekt J. Henry Schroderiga sõlmitud nõustamislepingut siiski standardseks dokumendiks, mille tingimusi saab võrrelda teiste sarnaste lepetega. Komisjonis ettevalmistamisel oleva dokumendi järgi kujunes nõustamise eest makstud tasu isegi väiksemaks kui maailmas selliste lepingute puhul tavapärane.
Schroderi nõustamisfirma polnud ainus, kes Eesti riiki tehingu ettevalmistamisel aitas ning sellelt teenis. Kohalik advokaadibüroo Raidla Partnerid said oma nõu eest 10,4 miljonit ja firma Slaughter May 13 miljonit krooni.