Korruptsioonipõldu väetavad ettevõtjad

Rahvusvahelise korruptsioonivastase organisatsiooni poolt avaldatud korruptsiooni tajumise indeksi järgi oli Eesti möödunud aastal 101 riigi hulgas korruptsioonitasemelt 29. kohal. Käesoleval aastal selgub Eesti koht korruptsioonitabelis hiliskevadel. Kardan, et võrreldes möödunud aastaga on Eesti muutunud korrumpeerunumaks. Põhjuseks on kahed valimised ning sellega seoses päevakajaliseks muutunud erakondade rahastamine.

Parteid varjavad oma rahastajaid ja kampaaniate tegelikke kulusid. Erakondade endi andmetel läks kohalike valimiste kampaania maksma üle 30 miljoni krooni. Reklaamiäris tegutsevate inimeste hinnangutel jäi tegelik maksumus 50?70 miljoni krooni vahele. Suur osa sellest summast tuli ettevõtjatelt. Ma ei usu, et erakondade toetamise põhjuseks on erakonna valimisplatvorm või ideed, sest Eesti äriliidritel on kombeks toetada mitut erakonda korraga.

Tegelikult ostab ettevõtja parteilt teenust. Olgu selleks teenuseks või kaubaks mõni magus maatükk, riigihanke võitmine, sobiv seadusemuudatus, teadmine, et raskel ajal saad ministri või linnapea ukse lahti lüüa ja pakkuda välja erinevaid skeeme maksumaksja rahaga oma ettevõtte majandusseisu parandamiseks. Parteide rahastamisel on Eestis läinud moodi järelmaksu võimalus ja seda isegi ei häbeneta. Esmalt antakse ettevõtjale kaup ja siis saadakse vastutasuks parteikassasse miljonid. Selline paralleel tekkis erakondade rahastajate nimekirja sirvides. Mõned näited. Jüri Käo firmad toetasid Eesti Raudtee erastamist korraldanud Mõõdukaid ja Isamaaliitu; Tallinnas sadama-alal pärast võimuvahetust neli kinnistut omandanud Ühendatud Kapital Kesk- ja Reformierakonda; riigihanget tegemata sõlmis politseiametiga rendilepingu Kalevi omanik Oliver Kruuda, kes sponsoreeris Keskerakonda jne.

Kui ettevõtja on tõesti mures Eesti, mitte aga enda tuleviku pärast, siis on erakonnad viimased, keda toetada. Erakonnad saavad tegevuseks raha riigieelarvest ja oma liikmetelt.

Ettevõtjad võiksid võtta eeskujuks manalateele läinud professor Aino Järvesoo, kellele tõesti olid tähtsad ideed ja aated ning kelle annetatud rahast sai kasu kogu ühiskond. Järvesoo kulutas heategevusele paarkümmend miljonit krooni. Näiteks toetas ta lastetute perede kunstviljastamise projekti, aidates nii ilma sündida 150 lapsel.

Mida suudavad Järvesoole vastu panna meie äriliidrid, kes on viimasel aastal andnud erakondadele kokku samuti paarkümmend miljonit krooni? Plakatitega täiskleebitud linnad, postkaste täitvad ja otseteed prügikasti minevad värvilised lendlehed ning erakondlik nänn, nt kondoomid. Nadi on see loetelu ja seetõttu arvan, et erakondade toetamise põhjused on mujal. Kuna erakondadel raha on, siis tundubki, et Eestis on korruptsioon süvenenud ja see trend jätkub, sest pärast valimisi jõuab erakondadele kätte tasumise aeg. Häirib see, et tasumine toimub juba minu ehk siis maksumaksja rahaga.