Uudisteagentuuri mõõtu pressiteadete koostaja

Vabaduse väljaku majas mitte kaugel linnaisadest asub ka kahe osakonnaga avalike suhete teenistus - kokku 18 ametikohta ehk siis üks korralik asutus. Siit leiab muu hulgas tuntud telenäo Urmas Liivi, optimistliku raadiohääle Jaan Rõõmussaare, ajaleheveergudel kuulsust kogunud Allan Alaküla. Viimane on hetkel korraga nii linna avalike suhete direktor ja meediaosakonna juhataja ning määratleb Raepressina siiski ainult kaheksa töötajaga meediaosakonna.

Võrdluseks ? uudisteagentuuris BNS töötab siseuudiste toimetuses seitse inimest, kaheksas oleks sporditoimetaja ja üheksas ühine eelinfotoimetaja koos majandustoimetajaga. Kadunud ETAs oli veebilehe andmeil siseinfotoimetajaid kolm ja reportereid üheksa.

?Uudiste tootmine on aga 8 inimese üks funktsioone, lisaks sellele korraldatakse ka pressikonverentse, kampaaniaid, linnaüritusi, vastuvõtte ning mõistagi rahuldatakse üsna suures mahus meediast lähtuvaid päringuid linna asutustele ja nende kohta,? selgitab Alaküla. Tema sõnul on kaheksast inimesest kahe põhitegevuseks eestikeelsete uudiste ja materjalide tõlkimine ja vene meediasse vahendamine. Lisaks oma veebilehele on Raepressi väljunditeks meediakanalitele laiali saadetavad uudised, ajaleht Pealinn, igapäevased "Raeuudised" Kuku Raadio eetris. Koostöös TV3ga on igal argipäeval kell eetris "Linnauudised" ning alates järgmisest laupäevast algab Kanal2-s kell iganädalane "Pealinna pooltund", mis varem jooksis TV3s "Pealinna panoraami" nime all, samuti venekeelne Subboteja+. Selline haare pole laita ? lisaks aitab linnaisade sõnumil valijateni jõuda kaheksa linnaosalehte.

Kas Raepress on sõltumatu uudistekanal? ?Raepressi olemasolu ja tegevus on sõltuv eelkõige omaniku tahtest, nii nagu mistahes muugi uudistekanal,? leiab Alaküla, pakkudes seejuures Raepressi uudistekriteeriumiteks usaldusväärsuse, informeerituse ja professionaalsuse.

Teadupärast on linnapeal ja abilinnapeadel rida nõunikke, kes tulevad ja lähevad ametist koos oma eestkostjaga ja kes ei pelga ka kirjatööd. Raepressi juht peab neid siiski eelkõige allikateks: ?Teiste lugusid avaldame Pealinnas, Raeuudised kirjutavad ikka meie ajakirjanikud. Meile kirjalikult saadetud info puhul võib arutleda toimetatud teksti vahekorra üle toormaterjaliga, kuid meilt välja saadetud uudised on ikka Raeuudised.?

Raepressi teated jõuavad igapäevaselt meili teel ka erinevate meediakanaliteni, kaasa arvatud ise uudiste tootmisest elatujateni. BNS siseuudiste peatoimetaja Ainar Ruussaar lausub, et BNS ei pea Raepressi teateid uudisteks: ?Nende pressiteateid kasutame valikuliselt, meie suhtumine neisse on nagu kõikidesse teistesse pressiteadetesse.? Ja kuna tegemist pole uudistega, siis ei saavat Ruussaar neid ka uudistena hinnata. ?Ei ole võimalik ajakirjanduslike kriteeriumite järgi hinnata Tallinna linnavalitsuse pressiteenistuse teadete ajakirjanduslikku taset, tasakaalustatust või teemadevalikut,? lisab ta.

Ruussaarelt saab ka küsitud, kas ja mida ta muudaks Raepressi praeguses tegevuses? ?Raepressi ülalpidamine maksumaksja rahaga on küsitav,? kõlab vastuseks. Maksumaksjana pilguga võiks vaadata ka Raepressi jaanuari-statistikat, teateid mis kuu jooksul läkitatud Äripäeva ja paljudele teistele meediakanalitele ehk siis eeldatavalt on tegemist olulisema Tallinna-infoga.

Kui kõrvale jätta kõiksugu näituste, festivalide, juubelite, etendustega seotud info, mille kohta jõudis toimetustesse umbes veerandsada infonuppu, oli eelmise kuu kõige ?kõvem? sündmus pealinnas elanike registreerimine ? selle kohta tuli üle kümne teate. Kampaaniakorras maksumaksjate lisandumine aitab tasandada seda 50 miljoni kroonist kulu, millega Keskerakond valimislubadustest lähtuvalt rõõmustab 500 krooni haaval Tallinna pensionäre. Niisiis oli jaanuari TOPis teisel kohal pensionäride 500 krooniga seotud teated. Pronksikoha sai piletikontrollide teema. Paar korda leidsid ära mainimist ka 5000 kroonine sünnitoetus, pensionäride maamaksu osaline soodustus, kodutute öömajad, abitelefon, kuid ka ettevõtluse stardiabi. Ülejäänud olulised sündmused ja teemad Tallinna-suuruses linnas pälvisid valdavalt Raepressi ühekordse viite. Ilmselt õigustatult, sest neist saab rohkem lugeda kasvõi siinsetest ajalehtedest.