- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,48%40 849,47
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,7
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,48%40 849,47
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,7
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksumaksja raha kulutamine avalikumaks
Seadus hakkab puudutama näiteks Falcki ja Tallinna linna vahel sõlmitud lepinguid, mis puudutavad Falcki-poolset parkimiskorraldust. Praegu saab neid lepinguid avaldada vaid osapoolte nõusolekul, ehkki need puudutavad maksumaksja raha.
Tallinna Linnakantselei juriidilise osakonna juhataja Tiina Kitsingu kinnitusel soovib linna lepingupartner tavaliselt konfidentsiaalseks lugeda lepinguid, mis sisaldavad firma majandusstrateegiat.
Uue seaduse kehtima hakkamisega alates 1. juulist muutub konfidentsiaalsusnõue sisuliselt mõttetuks ning firmad ei tohiks oma majandusstrateegiaid lepingutes seega avaldada. Seadus ütleb, et interneti vm avaliku teabe kanalis tuleb üles riputada lepingute tasuvusarvestused, mis sisaldavad seega kõiki rahalisi näitajaid.
Lisaks nõuab seadus, et avalike funktsioonide üleandmine erafirmale peab olema alati vajalik, põhjendatud ja selle üleandmine ei tohi halvendada teenuse kvaliteeti.
?Kui palju riik või kohalik võim oma ülesandeid erafirmadele annab, on aga alati lõppkokkuvõttes poliitiline otsustus,? nentis üks seaduse väljatöötajatest, justiitsministeeriumi õigusloome osakonna nõunik Anno Aedmaa.
Seda seadus ei loetle, milliseid riigi korraldatavaid valdkondi võib erafirma kätte anda ja milliseid mitte. Seadus laieneb tulevikus ka näiteks vanglate valvele, millesse vanglate seaduse eelnõus peetakse samuti võimalikuks kaasata erafirma.
Lisaks sõidupiletikontrollile jm tegelevale Falckile laieneb seadus kõikidele eraettevõtetele, kes sõlmivad riigi või kohaliku omavalitsusega mingi haldusülesande täitmiseks lepingu.
Peale äriühingute hakkab see puudutama ka mittetulundusühinguid, kes tegelevad turvalisuse, sotsiaaltöö, päästetöö vm sellisega.
MTÜ Naabrivalve üks eestvedajatest Tarmo Vaik ütles, et kuigi kuuleb halduskoostöö seadusest esimest korda, on Naabrivalve näol tegemist unikaalse MTÜga, mis peaks igal juhul oma koha säilitama.
Vastavalt seadusele peaksid riigiametnikud edaspidi hakkama ka Naabrivalve kohta koostama tasuvusanalüüsi. Naabrivalve saab raha ka riigi ehk justiitsministeeriumi käest, ehkki marginaalse summa, tänavu 45 000 krooni.
Harjumaa Omavalitsuste Liidu büroo direktori Toomas Välimäe arvates laieneb seadus laiale ringile, nii priitahtlikele pritsimeestele kui kavandatavale Tallinna ja Harjumaa ühistranspordikeskusele.
Hetkel kuum
Justiitsministeeriumi õigusloome osakonna nõuniku Hanno Aedma kinnitusel hakati seadust põhimõtteliselt välja töötama juba 2000. a. Seadusesse kuulub rakendussäte, mille kohaselt jäävad kõik enne seaduse jõustumist ehk 1. juulit 2003 sõlmitud lepingud kehtima. Seda juhul, kui riigi või omavalitsuse partnerist erafirma vastab seaduses loetletud nõuetele: tal ei ole maksuvõlgu , ta ei ole lepingut rikkunud jne.
See tähendab, et ühistranspordi piletikontrolli jms asjus jõuab pall Tallinna volikogu kätte umbes 2006.-2007. a.
Siis saab volikogu lepingu lõppemise tõttu otsustada, kas linnale on Falckilt teenuse tellimine ka edaspidi kasulik.
Seadus osutab lisaks teene ka juuratudengitele. Nad on justiitsministeeriumi mitmete ametnike sõnul hädas andmete kättesaamisega kursusetöödeks vajalikest lepingutest, mis sõlmitud omavalitsuse või riigi ning erafirma vahel.
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele