Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aususest ja teadusrahade jagamisest

    5. veebruaril ilmus Peeter Raidla sisukas artikkel ebakõladest teadusrahade jagamisel (vt - Teadusrahast võtavad jagajad suure osa omale). Kahjuks jättis autor valgustamata haridus- ja teadusministeeriumi näotu osa ses protsessis. Seadmata kahtluse alla rahade jaotamisprotsessi reformimise ja edasise täiustamise vajadust, ei õigusta see ministri ilmselgeid seaduse ja eeskirjade rikkumisi. Selle mõistmiseks pole vaja õiguskantsleri tarkust. Eesti Teadlaste Liit juhtis Äripäeva veergudel juba möödunud aastal tähelepanu vajakajäämistele teaduse rahastamisel ja ohule, et vaatamata valitsuse lubadustele teadlaste palgad 2003. a ei suurene, vaid vähenevad. Olukord pingestus eriti pärast haridus- ja teadusministri käskkirja nr. 11, 17.01.2003, millega rikuti jämedalt kehtestatud sihtfinantseerimise korda.
    Teadus- ja arendusasutuste sihtfinantseerimise alused on sätestatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses ja selle alusel vastu võetud õigusaktides. Seaduse § 15 lõikes 2 sätestatule kinnitab sihtfinantseerimise iga-aastase mahu teaduskompetentsi nõukogu (TKN) ettepanekul haridus- ja teadusminister käskkirjaga. See nõue on sätestatud ka haridusministri 09.04.02. määruses nr 31 (teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord).
    Oma seadust eirava käskkirjaga 17. jaanuarist kuuletus haridus-ja teadusminister teaduskompetentsi välisele mõjukale survegrupile ja muutis TKNi ettepanekut. Sellega mitte nõustumisel pidanuks minister selle TKNile tagasi saatma ja nõudma täiendavaid selgitusi ja uut ettepanekut. Selle asemel võttis minister kätte ja vähendas peaaegu kõigi edukalt jätkuvate teemade rahastamist, eirates seega õiguspärase ootuse printsiipi ja kehtivat reeglistikku. Finantseerimisreeglite kohaselt võib vähendada finantseerimist kuni 20 vaid ebaedukalt täidetud projektide puhul kuni nende sulgemiseni järgmisel aastal.
    Ministri käskkiri on vastuolus kehtiva seadusega, ületab ministri pädevust ja rikub oluliselt TKNi ning teadus- ja arendusasutuste õigusi. Nimetatud tegevus on kvalifitseeritav olulise seaduserikkumisena avaliku võimu kandja poolt. Eesti Teadlaste Liit teavitas seaduserikkumisest peaministrit ja jääb ootama valitsuse reageeringut. Pole veel selge, kas viga õnnestub parandada või mitte, kuid me peame välistama vigade kordumise. Olukorras, kus sihtfinantseerimine peab rahuldama korraga Euroopa Liidu prioriteetide, rakendusuuringute, innovatiivsete uuringute, rahvusuuringute, rektorite erihuvide, alusuuringute, kraadiõppurite ja järeldoktorite töö ning puuduvate riiklike teadusprogrammide finantsvajaduse, ei saagi olla kõigile meeldivaid lahendusi. Samal ajal on sihtfinantseerimise maht viimastel aastatel püsinud pea muutumatuna. Erinevatele nõuetele ja kriteeriumitele vastavaid tegevusi ei saa rahastada allikast, mis on mõeldud eeskätt alusuuringute finantseerimiseks. Sellele juhtis tähelepanu ka riigikontroll oma auditis. Lahendus pole siin niivõrd ümberkorraldused sihtfinantseerimise vahendite sisemises ümberjagamises, vaid riigi selged kavad rakendusuuringute finantseerimiseks teistest kanalitest, milleks esimesi samme on juba astutud, suunates selleks mõeldud raha majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsusalasse.
  • Hetkel kuum
Raivo Hein: sotsid valetavad alati, aga jõudu neile Tallinnas! Vene- ja Savisaare-aegsetel lahendustel olgu lõpp
Kuulates linnaelanike, ettevõtjate ja asjatundjate häält, on nüüd võimalik kujundada Tallinnast kaasaegsem ja elamisväärsem linn võrreldes senise bütsantslikkusega, kirjutab ettevõtja ja investor Raivo Hein vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kuulates linnaelanike, ettevõtjate ja asjatundjate häält, on nüüd võimalik kujundada Tallinnast kaasaegsem ja elamisväärsem linn võrreldes senise bütsantslikkusega, kirjutab ettevõtja ja investor Raivo Hein vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Equinor maksab erakorralist dividendi ja ostab aktsiad tagasi
Norra energiaettevõte Equinor kinnitas tavapärase dividendimakse ning lisas sellele samas suuruses erakorralise dividendi, pakkudes aktsionäridele tulu kokku 0,70 dollarit aktsia kohta.
Norra energiaettevõte Equinor kinnitas tavapärase dividendimakse ning lisas sellele samas suuruses erakorralise dividendi, pakkudes aktsionäridele tulu kokku 0,70 dollarit aktsia kohta.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Kriis pani juhid liikuma. „Rahapakiga enam kedagi üle ei osta“
Viimaste aastate kriisid on muutunud erinevatel põhjustel juhtide vahetused tavapärasemaks, kuid ainult suurema palgaga üldjuhul enam tippjuhti konkurendi juurest üle ei meelita, rääkis värbamisagentuuri Fontese partner Eva Lelumees.
Viimaste aastate kriisid on muutunud erinevatel põhjustel juhtide vahetused tavapärasemaks, kuid ainult suurema palgaga üldjuhul enam tippjuhti konkurendi juurest üle ei meelita, rääkis värbamisagentuuri Fontese partner Eva Lelumees.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Bolti president: ametnikele valmis eelnõude saatmine on normaalne Bolt pelgab ärimudeli suurt muutust
Ametnike jaoks eelnõude valmis kirjutamises pole midagi erakordset, ametnikke tulebki aidata, ütleb intervjuus Bolti president Jevgeni Kabanov, kelle töö on muu hulgas lobistamine Eestis ja Euroopas.
Ametnike jaoks eelnõude valmis kirjutamises pole midagi erakordset, ametnikke tulebki aidata, ütleb intervjuus Bolti president Jevgeni Kabanov, kelle töö on muu hulgas lobistamine Eestis ja Euroopas.
Raskustes Saksamaa ärikliima paraneb
Saksamaa ettevõtete sentiment on muutunud helgemaks, näidates kolmandat kuud järjest suurenenud kindlustunnet.
Saksamaa ettevõtete sentiment on muutunud helgemaks, näidates kolmandat kuud järjest suurenenud kindlustunnet.