Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aasta turundustegu 2002 on Eurovisiooni lauluvõistlus

    Turundajate absoluutse lemmikuna teenis turundustegu 2002 grand prix? üle 100 miljoni krooni nõudnud Eurovisiooni lauluvõistluse korraldamine.
    Eelmisel nädalal kogunesid marketingihuvilised Tartusse, et juba traditsiooniliselt autasustada möödunud aasta parimat turunduslikku tegu. "Aasta turundustegu 2002" finaali olid 300 Eesti turundustöötajat hääletanud Aura ACE mahla, Welcome to Estonia kampaania, Montoni ning Res Publica lansseerimise ning Eurovisiooni lauluvõitsluse korraldamise.
    Lisaks zhürii preemiale, võitis Eurovisiooni korraldamine ka publiku preemia. Saalis viibinud inimesed hääletasid SMS-ide abil oma lemmiku poolt. Üle poolte saalis viibinuist (53) andis oma hääle lauluvõistlusele.
    Eurovisiooni lauluvõistluse loomingulise juhi Rene Vilbre sõnul peamine eesmärk, saavutada Eurovisiooni Lauluvõistlusele 2002 võimalikult kõrged vaatajanumbrid, täideti. Ülekannet vaatas hinnanguliselt 166 miljonit vaatajat.
    Eesti Televisiooni maine oli pärast paar aastat kestnud kriisi kõvasti kõikuma löönud. Mais 2001, kuu aega enne Eurovisiooni võitu arutati televisioonis isegi ETV likvideerimist. Lisaks ei ole Eestis Moskva olümpiamängudest saadik korraldatud võrreldava mastaabiga meediaüritust. Seetõttu oli rahvusvaheline meedia väga umbusklik Eesti korraldatava ürituse suhtes.
    Eurovisiooni lauluvõistlus on Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) poolt toodetav Euroopa suurim levimuusika-projekt. Isegi kui Eurovisiooni sisu peetakse tihti kit?iks, tõestavad vaatajanumbrid jätkuvat huvi. Igaaastase kvaliteedi tagab EBU ekspertgrupp, kes kontrollib kehtestatud standardite järgimist. Ligikaudu pool ürituse eelarvest on finantseeritud EBU poolt läbi lauluvõistluse liikmemaksude ning ülejäänu peab garanteerima korraldajaorganisatsioon. Eesti valitsus nõustus lauluvõistluse rahastamisega ulatuses, mida ei finantseeri ta teistest allikatest.
    EESMÄRK
    1. Kinnitada ETV kui kaasaegse ja innovaatilise meediaorganisatsiooni kuvandit ning saavutada Eurovisiooni Lauluvõistlusele 2002 võimalikult kõrged vaatajanumbrid.2. Kinnitada Eesti kui arenenud lääne tüüpi, kuid omapärase kultuuriga maa kuvandit kogu Euroopas
    INVESTEERING
    Eurovisiooni kogueelarve oli ~120 miljonit krooni. Otseseid tootearenduskulusid ei olnud, kuna Eurovisioon on juba välja kujunenud bränd.
    TULEMUS
    Kõik püstitatud eesmärgid täideti. Euroopa teleprofessionaalide ringkonnas peetakse 2002 aasta Eurovisiooni Lauluvõistlust üheks parimaks ajaloos.
    EBU tunnustas ETV organiseeritud Eurovisiooni oma igaaastasel peaassambleel kui igakülgset õnnestumist. ETV-d võrreldi seejuures tunnustavalt Euroopa suurimate telekanalitega. Eurovisiooni ülekannet vaatas hinnanguliselt 166 miljonit vaatajat. Lauluvõistlus aitas oluliselt kaasa Eesti riigi teadvustamisele ja tutvustamisele mujal maailmas. Läbi moodsa muinasjutu kontseptsiooni sai Eesti Euroopas laiema kõlapinna läbi positiivsete arvustuste rahvusvahelises pressis. Eurovisiooni 2002 peetakse ka eestlaste seas suurepäraseks oma riiki tutvustavaks materjaliks. ETV on saanud mitmeid
    tellimusi Eurovisiooni vaheklippide kasutamiseks Eestit tutvustava materjalina erinevatel konverentsidel jm üritustel üle maailma.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Balti börsid lõpetasid nädala erisuunaliselt
Balti koondindeks lõpetas nädala punaselt ning taganes -0,05%. Tallinna börs tõusis +0,01% ning Riia börs edenes +0,77%. Ainsana langes Vilniuse börs, mis taganes -0,16%.
Balti koondindeks lõpetas nädala punaselt ning taganes -0,05%. Tallinna börs tõusis +0,01% ning Riia börs edenes +0,77%. Ainsana langes Vilniuse börs, mis taganes -0,16%.
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ringmajanduse võimalusi mitte maha magada?
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Eesti sai 300 miljonile taasterahast sammu lähemale
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
Automaks tuleb hiljem ja poole suurem
Rahandusminister võttis automaksu ettevalmistuseks lisaaega, eelarvesse tahetakse sellega koguda rohkem raha.
Rahandusminister võttis automaksu ettevalmistuseks lisaaega, eelarvesse tahetakse sellega koguda rohkem raha.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.