Keskkonna erilehte oli kavandatud ka keskkonnaministri Heiki Kranichi intervjuu, kuid minister siiski keeldus sellest. Miks Kranich ei julgenud oma tööle hinnangut anda? Kuna keskkonnaministeeriumi haldusalas on mitmeid teravaid ja seni lahendamata probleeme, siis võis Kranichi keeldumise põhjus seisneda lähenevates Riigikogu valimistes. Kranich ei tahtnud oma vastustega Reformierakonna mainet kahjustada.
Üks valus teema on Euroopa Liiduga liitumise mõju. Eesti ettevõtjad peavad lühikese aja jooksul suunama mahukaid investeeringuid tootmise muutmiseks keskkonnasõbralikumaks. Kiiret tulu ei pruugi keskkonna hoidu tehtavad investeeringud ettevõtjale tuua. Samas ei ole võimalik ka jätta need tegemata, sest siis ähvardaksid trahvid ja Euroopa Liidu turg võib jääda suletuks.
Jaanuari lõpus väitis Euroopa Liidu keskkonnavolinik Margot Wallström, et kümme kandidaatriiki peavad kokku keskkonnanõuete täitmiseks investeerima kuni 110 miljardit eurot ning riigi kulutused keskkonnanõuete täitmiseks peavad suurenema 2?3 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Vastasel juhul ähvardavad kandidaatriike trahvid. ?Ma vihkaksin alustada meie suhteid uute liikmesriikidega kohtus, kuid me võime võtta kasutusele õiguslikud meetmed,? ähvardas Wallström.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eestis moodustavad keskkonnanõuete täitmiseks tehtavad kulud 0,25 SKPst. Kui me muudame nõuded rangemaks, siis võib aeglustuda majanduskasv. Kindlasti tekitab Eli poolne surve paljudes valijates pahameelt.
Teine teema Euroopa Liiduga seoses on keskkonnamaksud, mis keskkonnaministeeriumi kantsleri Sulev Vare hinnangul on teiste riikidega võrreldes Eestis peaaegu olematud ning lähematel aastatel maksud tõusevad. Selline areng ei lähe samuti kokku Reformierakonna välise kestaga, sest seni on Reformierakonna lipukirjaks olnud madalad maksud. Kui nüüd keskkonnaminister ütleks enne valimisi välja, et keskkonnamakse tuleb tõsta, siis devalveerib see Reformierakonna valimislubadust alandada füüsilise isiku tulumaksumäär 20 protsendile. Keskkonnamaksude tõus tõstab osade toodete ja teenuste hinda, näiteks kallineb põlevkivist toodetav elektrienergia. Lõpptulemusena kiireneb inflatsioon ning inimeste reaalsissetuleku kasv aeglustub.
Teravalt on päevakorral Eesti kalandussektori probleemid. Kalatootjad ei ole rahul ahenevate püügivõimalustega. Kvootide määramisel on juhtohjad Keskkonnaministeeriumi käes ja kriitikanooled lendavad Kranichi suunas. Keskkonnaminister on heitnud meie kalatootjatele ette seda, et nad püüavad rohkem kui on ametlikult lubatud. Tõenäoliselt on Kranichil õigus, aga valimiste eel ei ole kasulik siinsete kalatootjatega piike murda.
Ajakirjanduses on palju kajastatud ka metsavarguste teemat, mille osas pole samuti lahendust leitud. Metsavarastel on tekkinud karistamatuse tunne. Võrreldes teenitud tuluga on vahele jäämise oht väike ning karistused suhteliselt leebed. Metsavargustega seotud kriitika osas pole Keskkonnaministeeriumil midagi enda kaitseks öelda.
Ja lõpuks maamüügi piirang, mille on oma valimisvankri ette rakendanud Rahvaliit. Populistlik jutt sellest, et maa müüki tuleb reguleerida, meeldib samuti paljudele potentsiaalsetele valijatele. Eriti neile, kes ise maad ei oma või loodavad olla nende inimeste hulgas, kelle jaoks piirangute kehtestamine muudab maa ostmise soodsamaks. Seetõttu ei ole Reformierakonnal kasulik vahetult enne valimisi end maa müügi piirajatega vastandada.
Heiki Kranichi kartus oma tööle hinnangut anda, näitab, et ta ei ole oma tööga rahul.