- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,48%40 849,47
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,7
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,48%40 849,47
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,7
Sel nädalal teatas maailma suuruselt kolmas naftakompanii British Petrolium (BP), et maksab 50 osaluse eest Vene Alfa Groupi ja Access Renovaga kahasse loodavas ühisfirmas 6,75 miljardit dollarit ehk ligi 100 miljardit Eesti krooni.
Uue firma tootmismaht on 1,2 miljonit barrelit naftat päevas, mis teeb sellest Lukoili ja Jukose järel Venemaa suuruselt kolmanda naftatootja ja olulise eksportija. BP tõuseb tehinguga toodangu mahult samale tasemele Royal Dutch/Shelliga, mis on Exxon Mobili järel maailmas teisel kohal. Firma naftavarud on hinnatud 10,6 miljardile barrelile.
Meie jaoks on see ?oluline strateegiline samm riigis, kus on ulatuslikud gaasi- ja naftavarud ning tohutu potentsiaal edaspidiseks kasvuks,? ütles BP tegevdirektor lord Brown, kelle sõnul on investeerimiskliima paranenud ajast mil BP esmakordselt Venemaale tuli.
Venemaa jaoks on tegemist suurima välisinvesteeringuga pärast NLi lagunemist, mis vastab neljandikule kõigist aastast 1992. Venemaale tehtud välisinvesteeringutest. Ajalehe Wall Street Journal hinnangul on see ka usaldushääletus president Vladimir Putinile, kelle võimuloleku ajal on välisinvesteeringud Venemaale kasvama hakanud. Siiski moodustasid need mullu vaevalt kümnendiku Hiinasse investeeritud 50 miljardist dollarist.
Ka BP suurinvesteeringu osas on analüütikud kahevahel. Ühed näevad selles signaali teistele välismaistele naftafirmadele, teised jäävad skeptiliseks, sest riskid on Venemaal endiselt kõrged ning kodumaine naftatööstus pole välismaiste naftakompaniide tulekust huvitatud. Venemaa atraktiivsust välismaistele naftakompaniidele võib vähendada ka re?iimivahetus Iraagis ning sanktsioonide kaotamine. Iraagi nafta tootmiskulud on väga madalad.
Ka BP sai oma esimese Venemaale tehtud investeeringuga kõrvetada ning pidi maha kandma ligi 200 miljonit dollarit. 1997.a ostis BP 10 Sidankos, kuid kaks aastat hiljem võttis võlgades Sidanko tütarettevõtte ostnud Tjumen Oil omale ühtlasi Sidanko kõige tulusama naftavälja. Järgnes kaks aastat kohtuvaidlusi, mis jõudsid lahenduseni 2001. Mullu ostis BP Sidankos veel 15 ning Vene ärimehed, keda BP paar aastat tagasi pettuses süüdistas, on BP partnerid uues tehingus.
Mullu kasvas Vene naftatoodang 9, möödudes aasta lõpus Saudi Araabiast. Jaanuaris kasvas Vene naftatoodang aasta arvestuses 11,5, ületades esmakordselt 12 aasta jooksul päevas 8 miljoni barreli piiri. USAs Houstonis ütles iga-aastasel energeetikakonverentsil Jukose juht Mihhail Khodorovski, et Venemaa reservid võimaldavad toodangut hoida 9,10 miljonil barrelil päevas vähemalt 30 aastat. Eksport võiks ulatuda 6-8 miljonile barrelile päevas.
Venemaa naftatoodang kasvab kiiremini kui ekspordivõimalused, kus Transnefti torujuhtmesüsteemi võimsus on 3,5 miljonit barrelit päevas. Vene naftakompaniid hindavad, et nüüd, kus Ventspilsi sadam on poliitilistel kaalutlustel kõrvale jäetud, võib ekspordi ülejääk sügiseks kasvada 60-130 miljonile barrelile.
Vene naftakompaniid tahavad riigimonopoli kõrvale ehitada oma torujuhtmed. Suurinvesteeringuga saab ka BP osaluse 4,5 mld dollari suuruses sadama- ja torujuhtme projektis Murmanskis, kust Vene kompaniid tahavad jõuda USA ja Kanada turule. Samuti on BP-l osalus naftaväljas Siberis Hiina piiri lähedal, kust saaks alustada tarneid kasvava energiavajadusega Aasia turgudele, eelkõige Hiinasse.
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele