Uue Nissan Micra hüüdnimi on Sposek

Äsja müügile jõudnud Nissan Micra eestipärane nimi on Sposek, mis tähendab lühendatult sportlikku ja seksikat väikeautot.

Uus Nissan Micra on nii eriline auto, et isegi tema müügikampaania ehitatakse ülesse täiesti uues keeles. Eesti keeles on selleks neli iseloomustavat sõna: ?sposek? ? sportlik ja seksikas, ?motro? ? moodne, kuid samas retrolik, ?muloogia? ? mugavus ja tehnoloogia ning ?nutilik? ? nutikas ja kasulik. Selliseid sõnu hakkab peatselt kohtama nii lehe-, kui telereklaamides ja siis juba teab, et jutt käib uuest Nissan Micrast.

Kui nendesse sõnadesse pärast esmatutvust uue Micraga lähemalt süveneda, siis on üpris raske neile vastu vaielda. Sportlik on ta mõnes mõttes kindlasti, seksikas samuti. Ega muidu poleks tea kujunenud Pariisi moeshow üheks suuremaks staariks. Moodne on ta oma ainulaadse disaini poolest samuti, see disain omakorda on aga ilmselgelt retrolik. Mugavusega on nii, nagu ühe väikeautoga ikka. Luksusautoga ei võrdle aga ebamugav sõita pole temaga kohe päris kindlasti mitte. Tehnoloogiat, mida Nissan enne kasutanud pole, leiab uuelt Micralt samuti üksjagu, see omakorda haakub sõnaga nutikus (näiteks mõtleb auto päris palju sellele, kuidas oma peamist energiaallikat - akut säästa jms). Kasulik ? no milline auto ikka kasulik ei oleks, kui ta omaniku ilma probleemideta punktist A punkti B viib. Ja seda Micra kahtlemata teeb.

Kui sellest abstraktsest sõnademaailmast välja tulla ja asja maisemast olemusest rääkida, siis esmamuljet uuest Micrast võib väljendada ühe sõnaga: ?Ohoo!? Tegelikus elus näeb see masin välja vaat et huvitamagi kui pildil ja tema disain meenutab mingi nurga alt pisut Minit, teise nurga alt pisut VW Kuplat, retrolikku stiili on tunda aga igal hetkel. Isegi sisse istudes vaatavad vastu valgest plastikust nupud, umbes nagu vanal Volgal. Sisedisain tervikuna jääb ehk auto välisele eripärale pisut alla, ehk siis tegemist on üsna tavapärase sisekujundusega, kui ukse käepidemed ja laevalgusti välja arvata. Viimane nimelt on keeratav nagu purgikaas, millega saab suunata valgust kas siis juhile, kõrvalistujale võis siis mõlemale. See auto on emotsionaalne sõiduriist eeskätt, mille praktilised omadused jäävad pehmelt öeldes tagaplaanile.

Kuid ega selles osaski midagi ette heita ole. Näiteks mõtleb autos sellele, et päevasel ajal sõites ei pea pooltuled täie koormusega põlema, kui unustad autost lahkudes salongituled põlema, siis need kustuvad iseenesest veerand tunni pärast, panipaiku on piisavalt (Tekna varustuses üks koguni kõrvalistuja istme all), tagumisi istmeid saab liigutada ette taha, sõltuvalt sellest, kas on rohkem tarvis vedada tagaistmel inimesi või pagasiruumis kaupa (pagasiruumi maht muutub sõltuvalt istme asendist 220st liitrist 340 liitrini, tippvarustuses autol ei pea ukse avamiseks ja mootori käivitamiseks isegi pulti taskust välja võtma jne, jne. Põnevaid lahendusi leiab autost küll ja küll. Üheks väheseks ebapraktiliseks nähtuseks kogu auto juures on see, et tagaistme padjad ei tõuse ülesse, mistõttu sileda põhjaga kaubaruumi tekitada ei õnnestu kohe kuidagi. Pisut suuremaid asju saab autosse paigutada aga sellegipoolest, sest seljatoed ju ikka alla käivad.

Mootorivalik on võrreldes eelmise mudeliga oluliselt laiem, senine Micra ?leivanumber? - variaatoriga automaatkäigukast CVT - on asendunud tavalise neljaastmelise automaatkäigukastiga (saadaval 1,2- ja 1,4-liitriste mootoritega) baasvarustuse loetelu on pikem ja sisuliselt ei ole eelmise mudeliga enam mitte kui midagi ühist. Ja oleks ka imelik, kui oleks, sest eelmine mudel püsis edukalt tootmises tervelt 10 aastat ja oli juba vananenud nii oma vormilt kui sisult. Kui eelmine Micra sai 1993. aastal Aasta Autoks, siis ka uue mudeli puhul on menu tohutu (Euroopas arvestati müüa 8000 autot, kuu ajaga on laekunud aga juba 13 000 tellimust). Ja noh, eks kõige selle juures on üpris loogiline, et ka hind on tal eelmisest mudelist kübeke kõrgem.

Võrreldes aga teiste nn retrolike autodega, millele naised tänaval järele õhkavad ja hüüavad: ?issand, kui nunnu auto!?, siis pole uue Micra hind kaugeltki nii väga suur. Üheliitrise mootori ja kolme uksega Micra baasversioon (Visia Basic) maksab 147 900 krooni, 1,2-liitrise mootori ja Visia varustusega Micra maksab 167 900, automaatkäigukast annab hinnalisa 10 000 krooni, 5ukseline versiooni eest peab veel 500 lisakrooni leidma. Kõige tipmine (Tekna) varustus on saadaval vaid 1,4-liitrise mootoriga, hinnad algavad 203 900 kroonist.

Kokku ongi saadaval kolm mootorit: 1,0-; 1,2- ja 1,4-liitrine, võimsust vastavalt 65, 80 ja 88 hj. Igati tegusad on nad kõik, kaasa arvatud üheliitrine, mis kulutab keskmiselt 5,8 liitrit bensiini. Võib siiski arvata, et müüduimaks Micraks kujuneb 1,2-liitrine Visia, sest võimsust on tal vaid 8 hj vähem kui 1,4-liitrisel, kütust võtab aga sama palju kui üheliitrine. Tema baasvarustusse kuulub elektriline roolivõimendi, ABS, elektrilised aknatõstukid, kojusaatmise tuled (1 kord nupule vajutades põlevad 30 sekundit, 2 korda vajutades 2 min), neli turvapatja, igati korralikult häälitsev CD-raadio, pardakompuuter jne. Sisuliselt kõik, mis tarvis. Vajalikematest asjadest on puudu vaid kliimaseade, mida saab soovi korral soetada lisaraha eest (Tekna baasvarustuses on see juba sees). Lühidalt, 173 000 krooni eest viieukseline auto, millel kõik vajalik peal olemas ja millele kõik tänaval järele vahivad! Üsna normaalne variant, kui arvestada, et rooli taga tunneb end igati mugavalt ka üsna kogukas meesterahvas ja auto juhitavusele ei ole vähimatki ette heita. Ehk vaid mootorimüra võiks pisut vähem salongi kosta, kuid mida ühelt tavaliselt väikeautolt selles osas ikka nii väga tahta.