- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,7%40 939,4
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,7
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,7%40 939,4
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,7
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Võlakirjaturul võib olla tekkinud mull
Pikka aega turvaliseks peetud võlakirjaturg ei pruugi langenud intressimäärade tõttu investoritele enam kuigi ohutu investeerimispaik olla.
Ajal, mil Euroopa kommertspangad tunnevad vastumeelsust ettevõtetele raha laenamise suhtes, paisuvad eurovõlakirjade emissioonide mahud mis mühiseb. Raha saavad ettevõtted edukalt võlakirjade turult, kus intressimäärad on kõigi aegade madalaimate tasemete juures ning investorite nõudlus läbi aegade suurim.
Selle nädala BusinessWeeki andmeil on 2003. aastal emiteerinud 240 ettevõtet eurodes noteeritud võlakirju juba 148 mld euro eest. Suur hüpe oli selle aasta jaanuaris, kus suured ettevõtted müüsid investoritele edukalt koguni 30 aasta pikkuse tähtajaga võlakirju.
?Kunagi pole veel ettevõtete võlakirjade järele Euroopas nii suurt isu olnud,? kommenteeris olukorda Londonis baseeruva J. P. Morgani Euroopa laenuosakonna juht Matthew King.
Põhjuseks, miks Euroopa pensionifondid, kindlustusseltsid ja institutsionaalsed investorid fikseeritud tuluga võlakirju ostavad, on suhteliselt stabiilne ning talutav tulusus. Langevate ja viimasel ajal pidevat kahjumit pakkuvate aktsiaturgude kõrval pakuvad investeerimisreitingut omavate ettevõtete võlakirjad keskmiselt 5,5 aastatulusust.
Paljud institutsioonid hoiavad ajutiselt miljardeid eurosid valitsuse võlakirjades, mida nad soovivad investeerida uutesse ettevõtete võlakirjadesse niipea kui võimalik. Nõudlus võlakirjade järele on seega väga suur. Näiteks hiljuti emissiooni korraldanud Saksamaa kommunaalettevõte RWE tõstis oma võlakirjade emissiooni mahtu suure nõudluse tõttu 550 mln eurolt 817 mln euroni, kuigi ta oleks soovi korral saanud kas või 3 mld eurot laenuraha. Prantsuse energeetikafirma Gaz de France, mis müüs 3. veebruaril 2,18 mld euro eest võlakirju, märgiti investorite poolt enam kui neljakordselt üle. Paljude finantsekspertide sõnul tähendab see vaid üht ? võlakirjade turg mullistub.
Alustada soovitakse valitsuse võlakirjadest, mille käitumine ennustab tihti ka ettevõtete võlakirjade käitumist.
Stockcobe Researchi strateegi David Fulleri sõnul on valitsuse võlakirjade hinnad juba ülehinnatud. Saksamaa valitsuse 10aastaste võlakirjade tootlus on kukkunud aastaga 4,92-lt 4,02ni. Ehkki ta ei söanda võlakirjaturgudel toimuvat päris mulliks nimetada, võib kiire sõda Iraagiga võlakirjade turgusid rängalt lüüa. See võib ajutiselt taaselustada aktsiaturud ning panna investoreid Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa valitsuse võlakirju müüma.
Konsultatsioonifirma Valhalla rahvusvaheliste turgude peaökonomisti Carl B. Weinbergi arvates võib tõusev naftahind kiirendada aga eurotsooni inflatsioonimäära, mis juba praegu on 2,1 ehk ebasoodsalt kõrge, surudes sellega valitsuse võlakirjade reaaltootluse alla 2 ehk minimaalset piiri, mida investorid veel kuidagi aktsepteerivad.
Esmapilgul ei tundu see eriti mõjutavat ettevõtete võlakirju, mis pakuvad endiselt keskmiselt 2 suuremat tulu kui valitsuse võlakirjad. Lisaks sellele peetakse osa võlakirju emiteerivatest firmadest Euroopa riikide valitsustest .
Alok Basu Gartmore Investment Managementist märgib, et hetkel korraldavad paljud ettevõtted võlakirjaemissioone, et refinantseerida oma vanu kõrgete intressimääradega võlakirju ning alandada seeläbi oma finantskulusid. Basu toob näiteks telekomiettevõtted, mis võrreldes aastataguse ajaga on hetkel juba märksa vähem riskantsemad.
Hetkel kuum
Võimalik Euroopa Keskpanga intressikärbe tõotab aidata võlakirjade emiteerijaid veelgi. Kui hetkel püsib keskpanga lühiajaline refinantseerimismäär 2,75-l, siis turgudel loodetakse, et sel aastal võib see langeda veel 0,50-0,75 võrra. Paari lähema kuu jooksul kuni poole protsendist intressikärbet ootava maaklerfirma Goodbody rahvusvaheliste võlakirjaturgude juht Neil Carroll arvates võivad võlakirjad seetõttu hetkel turgudel pakkuda paremat tootlust, kuna intressimäärade langedes võlakirjadehinnad tõusevad.
Nii võib olla. Aga kui kauaks.
Euroopa suurima majanduse (Saksamaa) inflatsioon on hetkel pea olematu. Samas on Euroopa valitsused oluliselt nõrgestanud oma ?kasvu- ja stabiilsuspakti? reegleid, mis piiravad eelarve defitsiiti suurust, ning kulutavad seetõttu rohkem et riikide majandustele jalgu alla saada.
See võib tõsta aga inflatsiooni, mis omakorda viib investoritelt isu võlakirjade vastu.
Samal ajal upitab aga USA maksude alandades oma majandust. Kui USA majandus saab selle aasta teisel poolel jalad alla viib see omakorda üles aktsiaturu. Sellele järgneb tõus Euroopa aktsiaturgudel ning ettevõtete võlakirjade omanikel muutub olukord täbaraks. Paljud investorid lihtsalt ei suuda turgudel enam uskuda, et sel aastal pakub võlakirjaturg neljandat aastat aktsiaturust paremat tootlust. Intressid on selleks juba liiga madalale viidud.
Ehkki Euroopa telekomigigantide maksejõulisus võib hetkel paraneda ei käi see kõikide kohta. Reitinguagentuuride sõnul tuleb 2003. aastal ette rohkem reitingute alandamisi kui tõstmisi ning ökonomistide arvates läheb sel aastal rohkem ettevõtteid pankrotti kui 2002. aastal.
Üks suur üllatuslik pankrott või reitingukärbe võib viia aga massilise võlakirjade müügini. Eriti peaks muretsema pikkade tähtaegadega võlakirjade omanikud. Näiteks need, kes soetasid alles hiljuti 30aastaseid Deutsche Telekomi võlakirju. Majanduse ja aktsiaturgude kosudes tõusevad intressimäärad, mis avaldavad negatiivset mõju eriti just pikaajaliste võlakirjade hindadele.
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele