Kirjastussõda ehk kuidas Eestis äri ajada

Sõda puhkes kolm aastat tagasi, kui TEA kirjastuse juht Silva Tomingas sai jälile, et pahaaimamatult kirjastuse ruumidesse programmeerija ja küljendajana tööle võetud kahekümnendates eluaastates eesti keelt purssiv noormees on kopeerinud kirjastuse materjale ja hakanud neid ise välja andma.

Noormehe nimi oli Sergei Gluhhov, kes kasutas juhust ja müüs TEA Kirjastuse sõnaraamatuid elektroonilisel kujul edasi arvutifirmadele. TEA sõnaraamatu said Gluhhovi vahendusel endale pea kõik uued arvutid, sealhulgas Tiigrihüppe sihtasutuse vahendusel koolidele läinud masinad. Raha laekus Gluhhovi firma Festart arvele, näiteks ainuüksi Tiigrihüppelt 300 000 krooni. TEA ei saanud sellest rahast midagi.

Kui Tominga ja Gluhhovi teed arvutifirmadele müüdud ja arvutitesse installeeritud sõnastike ilmsikstuleku järel 1998. aastal lahku läksid, hakkas viimane ise sõnaraamatuid välja andma. Esimesena ilmus Uus inglise-eesti majandussõnaraamat, mille sisu ja küljendus on äravahetamiseni sarnased TEA sõnaraamatutega. Kohe varsti ilmus ka Eesti-inglise majandussõnaraamat ja Silveti-mahtu 100 000 märksõnaga CD-ROM, mis sisaldas TEA Teaduse ja tehnika seletavat sõnaraamatut, sõnaraamatut PASSWORD ja TEA majandussõnaraamatute elektroonilisi andmebaase. Peagi ilmutas Festart Inglise-Eesti sõnastiku restoranipidajale. Kõik need sõnastikud oli välja andnud ka TEA.

Gluhhov kirjastas lisaks Inglise-Eesti ärisõnastiku, mille kopeerimise osas ootab uurimistulemusi Inglise kirjastaja Peter Collin, kes on avaldanud soovi esitada TEA Kirjastusega ühine hagi Festarti vastu.

Festartist sai kiiresti Eesti juhtivaid kirjastusi, kes paari töötajaga andis justkui imeväel välja ühe sõnaraamatu teise järel. Festarti müük läks paremini kuiTEAl, mis oli investeerinud iga sõnaraamatu koostamisse ligi miljon krooni. Festart sai Eesti Kirjastuste Liidu liikmeks, Äripäeva kirjastuste edetabelis tõusis Festart kõige kasumlikumaks kirjastusfirmaks Eestis.

TEA jättis protestiks kirjastuste liitu astumata ja andis Gluhhovi asja majanduspolitseisse. Politsei oli ainus lootus, sest selgus, et autorikaitse ühing tegeleb põhiliselt ainult muusikute huvide esindamisega ja piraattarkvaraga tegelev BSA esindab ainult teatud arvutifirmade huve. Politsei uuris asja 1999. aastal, ent midagi kriminaalset ei leidnud. TEA kaebas asja prokuratuuri, prokurör Heili Sepp leidis asjast kriminaalkuriteo tunnuseid ning algatas uue uurimise 2000. aasta algul. Tomingas lootis, et paari kuuga paneb politsei piraatlusele piiri ja Gluhhovi firma pannakse kinni. Midagi seesugust ei juhtunud. Politsei pole uurimisega veel kuhugi jõudnud ja Gluhhov annab tänaseni välja sõnaraamatuid, mis on sarnased TEA raamatutega. Tomingase hinnangul on Gluhhov pannud oma hämara tegevusega taskusse vähemalt 10 miljonit krooni.

Asjaga tegelenud politseiuurija Carmen Kuus ütleb, et uurimine venib, kuna politseil polnud piraatluse tuvastamiseks vajaliku ekspertiisi tegemiseks raha. Valitsus eraldas vajamineva 368 000 krooni alles möödunud aasta lõpul. Aasta lõpus kuulutas politsei sõnaraamatute ekspertiisi tegemiseks välja riigihanke ja selle võitnud Eesti Keele Instituudil on töö praegu käsil.

Ajal, mil Tomingas TEA õiguste eest võitles, ei istunud ka Gluhhov, käed rüpes. Ta väitis kindlalt, et pole sõnaraamatu koostamisel kasutanud TEA materjale, vaid ise kõik raamatud tootnud. Samuti kirjutas Gluhhov TEA kirjastuse peale konkurentsiametisse kaebuse, et TEA lõpetaks alusetud süüdistused. Konkurentsiamet otsust ei teinud, vaid pidas mõistlikumaks ära oodata politseiuurimise tulemused ja sellele järgneva kohtuotsuse. "See segab normaalse töö tegemist," kommenteerib esitatud süüdistusi Festarti juht Sergei Gluhhov. "See on meie jaoks suur probleem," tunnistab ta. Ta lisab, et vaidlus TEAga segab Festartil osalemast mitmetel konkurssidel. Ta ütles, et loodab, et asi laheneb kiiresti, ent peab mõistetamatuks, miks eraldas valitsus maksumaksja raha ekspertiisi tegemiseks.

Gluhhov ei taha vaidlust TEAga ega võimalikku piraatlust täpsemalt kommenteerida. "Vara on kommenteerida, kuni politsei pole otsust teinud," räägib ta. Tema sõnul on politsei ta üle kuulanud, ent mingit läbiotsimist pole korraldatud. Tema sõnul pole läbiotsimiseks ka vajadust. "See on meie sõnaraamat ja meil on see olemas," räägib Gluhhov. Tema sõnul on igal sõnaraamatul olemas koostaja.

Gluhhov pole ainus TEA kirjastust hüppelauana kasutanud ettevõtja. Juba paar aastat tegeleb Euroülikooli juures sõnaraamatute väljaandmisega TEA Kirjastuse endine direktor Jevgeni Kalinin. Mees töötas ka Gluhhovi juures Festartis, ent tuli sealt kiiresti tulema. Ta ei soovi rääkida, miks, aga annab mõista, et puhast äri pole tema endine tööandja ajanud.

Kuni lahendust ei tule, on kirjastused sõjas.