• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,15%6 207,27
  • DOW 30−0,19%44 412,08
  • Nasdaq 0,58%20 320,77
  • FTSE 100−0,33%8 756,52
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,67
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,15%6 207,27
  • DOW 30−0,19%44 412,08
  • Nasdaq 0,58%20 320,77
  • FTSE 100−0,33%8 756,52
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,67
  • 25.02.03, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Prantsusmaa ähvardus Euroopa ühtsusele

Esmaspäeval toimunud EL tippkohtumise lõppedes ? kohtumine, mille eesmärgiks oli ületada suurenevat lõhet Liidu Iraagi-poliitikas ? sooritas Prantsusmaa president Jacques Chirac diplomaatilise prohmaka/väärsammu, mida võib võrrelda USA kaitseministri Donald Rumsfeld?i teravatoonilise märkustega ?vana ja uue Euroopa? kohta. Chirac sõitles EL kandidaatmaid vastutustundetu käitumise eest, kui need väljendasid toetust Ameerika kavatsusele kasutada vajadusel Iraagi desarmeerimiseks jõudu.
Prantsusmaa president kõneles kandidaatmaade poolsest ?infantilismist? ning ütles, et nad oleksid pidanud kõigepealt ELga konsulteerima või vait olema. Ta andis ka mõista, et need riigid seadsid ohtu oma liitumise ELga.
Kuid tegelikult ohustab Chiraci väljaelamine ELi ennast. Paljud inimesed kandidaatmaades on pikka aega olnud veendunud, et nende riike ei võeta EL-is vastu võrdsetena. Nende vastuväited ulatuvad kandidaatriikidele eraldatavatest väiksematest põllumajandustoetustest kuni uue otsustusmehhanismini EL-is, mis kaks aastat tagasi Nizza tippkohtumisel vastu võeti. Paljude inimeste arvates on see mehhanism kavandatud ELi suurte liikmete võimu tugevdamiseks, tehes kahju väikestele riikidele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Mõnede kandidaatmaade avalik arvamus oli ELi suhtes ambivalentne isegi enne Chiraci märkusi. Nüüd võivad ELi vastased seisukohad veelgi tugevneda. Isegi ELi liikmesuse ustavad toetajad võivad tunda, et nende riike ei kohelda võrdsetena, kui neid türanniseeritakse suurematest liikmetest teistsuguse arvamuse omamise eest. Igal juhul on Chirac andnud euroskeptikutele uut laskemoona, ?ei?- hääletamiseks ELi liikmeksastumise referendumil, mis sel aastal kandidaatmaades läbi viiakse.
Prantsusmaa ja Saksamaa ei suuda mõista, et kandidaatmaade toetus USA-le ei ole suunatud ?vana Euroopa? vastu. See on lihtsalt tänulikkuse avaldamine USA-le kommunismi lammutamisele kaasaaitamise eest ja lähiminevikus NATO laienemise toetamise eest ? vaatamata Venemaa vastuseisule ? ajal, mil EL oli lootuselt sumbunud omaenda laienemisse.
Euroopa keskosa väikesed riigid on kogu oma ajaloo vältel olnud agressiooni ohvrid ning neid ei tohiks süüdistada selles, et nad usuvad USA-d olevat nende julgeoleku ainus tegelik tagaja. Vaatamata rohketele arutlustele pole EL suutnud välja arendada ühist kaitsepoliitikat.
Ka ei tohiks Prantsusmaa ja Saksamaa võrdsustada toetust USA-le Iraagi või mingi teise riigi vastase sõja heakskiitmisega. Tõepoolest, kõigi kandidaatmaade avalik arvamus on sõjategevuse vastu Iraagis. Kandidaatmaad on vaid näidanud üles lojaalsust USA-le ajal, mil USA neid vajab. Võib-olla veelgi täpsem oleks öelda, et nad tunnevad, et niikaua kuni Euroopa julgeolekusüsteem ei ole paigas, võib neil oma julgeoleku ja iseseisvuse kaitsmiseks ikkagi USAd vaja olla.
Kandidaatmaad on kahe kõva kivi vahel. Kui nad keelduvad väljendama toetust USA-le, kellele nad loodavad oma julgeoleku küsimuses, siis peavad ameeriklased neid ebalojaalseteks. Kui nad kõhklematult keelduvad toetama Prantsusmaa ja Saksamaa Ameerika-vastaseid seisukohti praeguses kriisi korral, nähakse neid ELis ebalojaalsetena.
Kuid Ida-Euroopa dilemma tunnistamine ei andesta mingil juhul Chiraci ülbet hoopi kogu kontinendi ühtsusele. Tema avalduse kõige solvavamaks ? ja kõige ohtlikumaks ? aspektiks oli EL võrdsustamine Prantsusmaa ja Saksamaaga. Ta ei rünnanud Suurbritanniat, Hispaaniat või Itaaliat nende Ameerikat-pooldava seisukoha eest, nagu ta tegi seda ida-eurooplastega, see tegi tema märkused kandidaatmaade inimestele veelgi valusamaks kuulata. Seda tehes näis ta neile ütlevat, et kõigepealt tulevad Prantsusmaa ja Saksamaa, enne teisi praegusi liikmeid, rääkimata kandidaatmaadest.
Chiraci märkused viitavad sellele, kui kaugel on EL oma kõikide liikmete vahelise võrdsuse ideaalist. Tema rünnak võib tõepoolest efektiivselt lõpetada mõned reformid, mida käesoleval ajal EL Konventsioonil (palun kontrollige kas EU Convention tõlgitakse niimoodi) arutatakse ning mille eesmärgiks on ELi sees otsuste tegemise ühtlustamine, luues selleks institutsioonid, mis tegelikult annaksid enam võimu suurema elanikkonnaga riikidele.
Sellised reformid saavad toimida vaid siis, kui suured liikmesriigid ei anna järgi kiusatusele kasutada neid mehhanisme väikeste riikide huvidest möödaminemiseks või ülesõitmiseks. Chiraci rünnak on nii kahjustav Euroopa ühtsusele just sellepärast, et see õõnestab kõige aluseks olevat usaldust
Copyright: Project Syndicate
Autor: Jiri Pehe

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele