Skandaal viis Aholdi raskustesse

Uudis, et Royal Aholdi tütarfirma US Foodservice on oma 2002. a ja võib-olla ka 2001. a tulemust näidanud tegelikust enam kui seitsme miljardi krooni võrra paremana, oli turgudele tõeliseks vapustuseks. Kui lisaks öeldi pressiteates, et ka Aholdi Argentiina tütarfirma Disco aruandluses võib olla ebaselgusi, siis kaotas Aholdi aktsia lühikese ajaga üle 60 oma väärtusest. Sama päeva õhtul teatasid oma tagasiastumisest nii Royal Ahold tegevdirektor Cees van der Hoever kui ka finantsdirektor Michael Meurs.

Cees van der Hoever on Aholdit juhtinud 1993. aastast peale. Selle aja jooksul on Hollandi jaemüügifirma jõudsalt kasvanud, ostes maailmas kokku üle 50 firma enam kui kolmesaja miljardi krooni eest. Põhjalas kuulub Royal Aholdile 50 ICA Ahold ABst, mille käes on 4600 poodi põhiliselt Rootsis ja Norras, aga ka Taanis, Lätis, Leedus ja Eestis. Lätis ollakse Rimi kaubamärgi all turuliider, Leedus teisel kohal ning Eestis on Rimi 5 poe käes umbes 5 toiduaineturust. Soome ajakirjanduses on mainitud Aholdit Kesko võimaliku koostööpartnerina.

Paljusid oma oste on Ahold finantseerinud laenudega. Laenuraha on Ahold hankinud obligatsioonide emiteerimisega, mida on muu hulgas ostnud paljud institutsioonid, näiteks pensionifondid. Nüüd, kus Aholdi võlg oli paisunud ligi 190 miljardi krooni suuruseks, läheb tal nendega toimetulek järjest raskemaks, sest kohe kui skandaal teatavaks sai, alandas reitinguagentuur Standard & Poor?s ( S & P) Aholdi laenureitingu seniselt tasemelt BBB prahilaenude tasemele BB+. On oodata, et ka teised reitinguagentuurid järgivad S & P eeskuju. Ehkki Ahold on saanud aastaks 48,5 miljardi krooni suuruse sündikaatlaenu, viitab S & P Aholdi likviidsusprobleemidele. Reitingu alanemine tähendab ka seda, et osa fonde hakkab Aholdi aktsiaid müüma, sest paljudel pensionifondidel on keelatud prahilaenudesse investeerida.

Ahold läks USAsse juba 1977. aastal, kui ta ostis idarannikul tegutseva kaubaketi Bi-Lion. Nüüdseks on Aholdil USAs kuus firmat, kusjuures praeguse skandaaliga seotud US Foodservice osteti aastal 2000. See on riigi suuruselt teine hotellidele ja restoranidele toiduaineid tarniv hulgimüügifirma.

Aholdi juhatuse esimehe Henny de Ruiteri sõnade kohaselt olid US Foodservice?i raamatupidamisaruandluses esinenud pettused kontserni juhtkonnale täielik üllatus. ?Kõik tuli välja paari viimase nädala jooksul, kui eelmise aasta aruandele tehti audit,? ütles ta uudisteagentuurile Reuters.

Et Aholdi praegune turuväärtus ? 47 miljardit krooni ? moodustab aastatagusest ainult umbes kümnendiku, siis on kohe tekkinud spekulatsioonid, et nii madal hind võib ahvatleda mõnd konkurenti tervet gruppi ära ostma. Kuid võimalikuks peetakse ka seda, et Ahold on sunnitud enda päästmiseks osa grupist maha müüma. Võimalike ostjatena mainitakse Euroopas Briti Tescot ja Prantsuse Carrefouri ning USAs Krogerit, Albertsoni ja Wal-Marti.

Aholdi skandaal sattus analüütikute väitel jälle väga halvale ajale, sest USA hakkas juba üle saama suurtest raamatupidamisskandaalidest, mis olid seotud Enroni, Worldcomi ja Xeroxiga, ning teiseks on investorid praegu väga tundlikud üldise ebakindluse tõttu, mida tekitab tõenäoline Iraagi sõjaoht.

Samuti heidab uus skandaal jälle halba varju audiitorfirmadele. Aholdi audiitor olnud Deloitte & Touche väitis esmaspäeval, et tema on oma tööd korralikult teinud ning et Ahold ei olnud andnud tema käsutusse kogu vajalikku infot. Deloitte?i pressiesindaja ütles, et 2002. a tulemuste auditeerimisel avastati US Foodservice?i finantsaruandes tõsiseid puudujääke, mis esitati Aholdi juhatusele eelmisel nädalal. Deloitte & Touche, mis on olnud Aholdi audiitor juba 15 aastat, jätkab ka Foodservice?i varasema aasta tulemuste ülevaatamist, mistõttu Ahold ei jõua ilmselt esitada oma aastatulemusi lubatud tähtajaks ? 5. märtsiks.

Aholdi skandaal on valusalt puudutanud Rootsi ICA kontserni. Kui Hollandi Royal Ahold, Rootsi ICA Förbundet Invest ja Norra Canica AS lõid 2000. a ICA Ahold AB, kus nende osalus on vastavalt 50, 30 ja 20, ostis Rootsi osapool 3,57 miljardi krooni eest 10 miljonit Aholdi aktsiat. Pärast esmaspäeva on nende väärtusest järel 561 miljonit, mis tähendab, et kolme aastaga on ca 3000 ICA aktsionäri jäänud ligi kolme miljardi krooni võrra vaesemaks.

Kannatanud on mõistagi ka Norra investeerimisfirma Canica AB, mis kuulub norra rikkaimale mehele Stein Erik Hagenile ja tema perekonnale. Norra ärilehe Dagens Naeringsliv arvestuste kohaselt on Hagenile kuuluv ACA Aholdi aktsiapakk pärast esmaspäeva ligi kümne miljardi krooni võrra odavam.