Viis aastat tagasi õnnitles toonane Eesti president Lennart Meri vastavatud, ligi 200 miljonit krooni maksma läinud ASi Lacto tööstuse (Rapla Dairy nimi enne varade ümbertõstmist ? toim.) omanikke tehtud investeeringute puhul. Lacto majaesine parkla oli täis kalleid autosid, uue piimatööstuse hoovile oli kogunenud sadu külalisi ja delikatessid vastuvõtul ei lõppenud.
Parkla Rapla Dairy ees on nüüdki autosid täis ja turvamehele nime ütlemata ettevõttesse ei pääse. Ettevõtte endist hiilgust meenutab ka selle tegevdirektori Yaqub Haidary kabinet, mis jahmatab seintel rippuvate ilmselt lõunamaist päritolu kunstiteoste, hulga nahkdiivanite ja kuldse serviisiga laual. Kuigi Haidaryt ennast pole majas juba kuid nähtud, hoitakse tema tööruumi uks parema meelega lukus ning fotograafile keelatakse sealse luksuse jäädvustamine.
Viis aastat tagasi oli Lacto-meestel suurejooneline plaan vallutada oma toodetega kolmandik Eesti piimatoodete turust ja osta kokku enamik Eestis toodetavast piimast. Täna toovad põllumehed Eesti kõige uuemasse tööstusesse piima iga päev vaid 10 tonni ja tootmine käib igal teisel päeval. Tehakse juustu, keefiri, hapukoort ja pakitakse ümber võid. Alguses oli Rapla Dairy mõeldud ümber töötlema ligi 300 tonni piima päevas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pulbritorn, Rapla Dairy peamine uhkus, seisab hoopiski tööta. On külm, pime ja kõle. Et tornis saaks uuesti piimapulbrit tootma hakata, tuleb leida keegi, kes toodangu ära ostaks. Rapla Dairy tehnikadirektori Valdek Luusi sõnul töö selles suunas käib ning eesmärk on pulbritorn varsti käima saada. Seni aga on 20 pulbritornis töötanud inimest puhkusel.
Koos ?kontorirottide? ja valvuritega saab Rapla Dairys praegu tööd 60 inimest. Pankroti algusest alates on varem Rapla ühe suurema tööandja juures tööta jäänud umbes 35 inimest.
Rapla Dairy ühe pankrotihalduri Toomas Saarma sõnul on praegu kõige tähtsam ettevõte töös hoida. ?Kui tehas seisma jääb, võib tekkida raskusi ka eesõigusnõuete rahuldamisega,? sõnab ta. ?Kuhu on siit raha kadunud, tahaks isegi teada, tööd on siin kõvasti, et see välja uurida.?
Võlgu on Rapla Dairyl üle 200 miljoni krooni, varasid ca 170 miljonit krooni. Pandiga on tagatud 81 miljonit krooni, töötajatele on ettevõte võlgu 1,5 miljonit krooni. Talupidajatele võlgneb tööstus piima eest 10 miljonit krooni ning kuna see nõue asub viiendal kohal, on väga küsitav, kas piimatootjad kunagi seda raha näevad.