Inno Tähismaa • 5. märts 2003 kell 11:49

Kallas: näen Res Publicas tõsiseid probleeme (pöördumise tekst, 1. osa)

Lahkuv peaminister ja reformierakonna juht Siim Kallas ütleb pöördumises, et näeb tulevas partneris Res Publicas tõsiseid probleeme.

Kallas ütleb muu hulgas, et Res Publica meenutab vapside liikumist 30ndatel.

Järgneb pöördumise tekst:

Reformierakonna liikmetele ja juhatusele, märts 2003.

Valimised on jälle läbi. Reformierakond sai läbi aegade parima tulemuse. Oleme selle üle õnnelikud. Nüüd on edasise nelja aasta tegevuskava koostamise aeg. Peaküsimus on ? kas valitsuses või opositsioonis, ja kui valitsuses, siis kellega ja kuidas. Valijate mandaat kiitis heaks meie osalemise valitsuses eelmise nelja aasta jooksul, niisiis opositsiooni jäämisest pole esialgu suurt mõtet rääkida. Valitsuskoalitsiooni moodustamise ettepanek on tulnud nii Res Publicalt kui ka Keskerakonnalt. Millest peaksime otsuse tegemisel lähtuma?

Kui vaadata oma programmilisi seisukohti, siis esialgu tundub, et saame oma ideid edukalt rakendada mõlema variandi puhul.

Kui käsitleda valitsemiskokkulepet, siis selgesti parema ettepaneku teeb kindlasti Keskerakond. Ametlikke ettepanekuid veel ei tea, aga mitteametlikult on teatatud, et nõustutakse kõikide meie programmiliste ideedega, loobutakse astmelisest tulumaksust ja tõenäoliselt pakutakse ka peaministrikohta. Pole muidugi välistatud, et peaministrikoha hinnaks on näiteks muude tähtsate parlamendi- ja ministrikohtade loovutamine Keskerakonnale (kuidas nad muidu seda oma erakonnale seletavad).

Koostööd Keskerakonnaga valitsuses on suhteliselt kerge ette kujutada. Enamik nende ministreid on tõhusad, korrektsed ja pragmaatilised. Harva esineb mingeid tõsiseid ideoloogilisi lahkarvamusi. Need tulevad vaid siis, kui erakond otsustab mingi poliitilise käigu teha või seisukoha avaldada. Keskerakonna parlamendifraktsioon on distsiplineeritud ja parlamenditöö kogemusega, mis loob head eeldused koostööks Riigikogus. Probleem on küll aga selles, et Keskerakond annab taktikalistel põhjustel järele asjades, mis neile siseerakondlikult väga valusad on (astmeline tulumaks). Nad ei tee tegelikult kompromisse, vaid taanduvad surve ees. See toob tavaliselt kaasa soovi sellist taandumist kuidagi heastada. See tähendab, et oma sammu õigustamiseks hakatakse otsima kompensatoorseid otsuseid ja tegevusi, mida koalitsioonilepe üldsegi ette ei näe. Tekib suur erakonnasisene rahulolematus, mida erakonna tipud peavad kogu aeg leevendama. On prognoositav suur koalitsioonisisene pinge.

Res Publicaga on võimalik saavutada oma ideede toetamine kompromisside kaudu, mis ei jäta allasurumise tunnet kellelegi ega tekita hilisemas tegevuses solvumist ega kättemaksusoovi.

Samas näeme me Res Publica juures palju tõsiseid probleeme, mis meile muret teevad. Nende vaated sisaldavad vastuolulisi seisukohti, nende programm on paljuski ebaküps, iga soovija võib sealt endale leida meelepärast, aga seal on ka seisukohti, mille tõlgendamisel on võimalik tuletada üsna jahmatavaid ja ehmatavaid mõttearendusi. Suur probleem on Res Publica parlamendifraktsioon. Sellel puudub täielikult parlamenditöö kogemus. Valitsuskoalitsiooni juhtpartei parlamendirühmana saab ta olema erilise pinge all. Milliseks kujuneb nende parlamendisaadikute distsipliini ja isetegevuse vahekord, seda on raske ette kujutada. Milliseks kujuneb koostöö teiste fraktsioonidega, seda on samuti raske ennustada. Raske on ette kujutada ka Res Publica tulevasi valitsusliikmeid. Kes need on? Kas nad saavad hakkama? Kas valitsuse liikmed määratakse pädevuse või parteilise nomenklatuuri põhjal? Mis siis saab, kui nad ei saa hakkama? Kas partei hakkab neid kaitsma? Res Publica tegijate hulgas on vähemalt rida inimesi, kelle enesehinnang ületab tunduvalt nende tegelikud võimed, kes on konfliktsed ja seetõttu eelmistes erakondades kõrvale jäänud. Kui need inimesed hakkavad kujundama valitsuse poliitikat, laguneb koalitsioon peatselt. Ka see, et Res Publica kogu valimiskampaania oli suunatud eelkõige meie vastu, tekitab mitmel pool piirkondades vastuseisu koostööle Res Publicale. Tõsi, võib küll nentida, et meievastane kampaania ei olnud mitte liiga edukas, aga küllap ta meilt ikka hääli viis.

Hetkel kuum