- OMX Baltic−0,43%295,84
- OMX Riga0,07%905,32
- OMX Tallinn−0,13%2 038,32
- OMX Vilnius−0,22%1 202,32
- S&P 500−0,3%6 370,86
- DOW 30−0,46%44 632,99
- Nasdaq −0,38%21 098,29
- FTSE 100−0,25%9 113,77
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%94,72
- OMX Baltic−0,43%295,84
- OMX Riga0,07%905,32
- OMX Tallinn−0,13%2 038,32
- OMX Vilnius−0,22%1 202,32
- S&P 500−0,3%6 370,86
- DOW 30−0,46%44 632,99
- Nasdaq −0,38%21 098,29
- FTSE 100−0,25%9 113,77
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%94,72
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Viljavedu Venemaalt katkes mõneks ajaks
Praegu seisab Eesti raudteel täislastiga 30 rongi, millest kaks on vilja- ja ülejäänud naftarongid. Infloti viljaelevaator Muugal on pilgeni täis, aga kauba väljavedu sadamast on jää tõttu raskendatud.
Eesti Raudtee kommunikatsioonijuhi Margus Värava teatel on firmal olemas kõik vajalik kõigi Venemaalt tulevate rongide vastuvõtuks ja nende taha asi pidama ei jää. Tegelikult seisab mahalaadimise ootel raudteel ronge vaid ühe päeva jagu ja kui uusi mõni aeg peale ei tule, saab ummik likvideeritud, rääkis ta.
Eesti Raudteel on olemas vajalikud vedurid Venemaalt tulevate rongide vastuvõtuks, samuti sujub koostöö tolli ja piirivalvega, kommenteeris kommunikatsioonijuht Interfaxi teadet, milles süüdistati seisakute tekkimises nii Eesti Raudteed kui siinset tolli.
Värava sõnul on takistuseks hoopis jääolud Tallinna sadamas, mis raskendavad suurte laevade sissesõitu. ?Kuus ja pool tuhat vagunit seisab raudteel, sest meie klientidel pole kaupa kusagile panna,? selgitas ta. Seisupäevad toodavad kahjumit, sest ronge tuleb valvata ja ühest kohast teise sõidutada. Selle tõttu jääb Eesti Raudteel saamata miljoneid kroone.
Värava sõnul on Venemaal ja Kasahstanis olnud suur viljasaak pannud Eesti transiidi tõsiselt proovile. Muuga Inflot oli algselt mõeldud vilja transiidiks USAst ja Kanadast Venemaale ehk vilja laadimiseks laevadelt rongidele, nüüd peab see ahel vastupidiselt töötama, kuid terminaali tehnoloogia pole selleks ette nähtud, selgitas Värav. Infloti juhtkonnast eile kedagi telefonile saada ei õnnestunud.
Veeteede Ameti koordinatsioonikeskuse juhataja Rein Einbergi sõnul töötavad kaks jäämurdjat vahet pidamata ja kõike laevad pääsevad sadamasse, kuid see võtab mitu korda rohkem aega kui vaba vee korral. Kui suvel võtab Ristnalt Tallinna jõudmine 7 tundi, siis nüüd kulub selleks 18-19 tundi, vahel ka terve ööpäev.
Einbergi sõnul seisab praegu 30 miili kaugusel Ristnast vaid üks laev, kuid see on rahvusvahelistes vetes ja meil pole võimalust ega ka kohustust sinna järele minna. Kolm päeva seisnud viljalaev Nestor on nüüd tema sõnul õnnelikult sadamas. Soome laht on praegu rüsijää tõttu umbes ja sealne laevaliiklus raskendatud. Einbergi sõnul ei pääse sisse jääklassita tankerid ja veel mõned laevad. ?Tänavune talv näitab, et igasuguse pesuvanniga ikka merd sõita ei saa,? lausus ta.
Tolliameti teatel ei ole probleemid viljatransiidis kuidagi seotud Eesti tolliga. ?Eesti tollil on piisavalt inimressurssi ja vahendeid transiidiprotseduuri jätkuvalt kiireks vormistamiseks kõigis Vene-Eesti piiritollipunktides,? ütles Tolliameti kommunikatsioonijuht Aivar Pau. Tolli tehtud statistikat näitab, et rongide tollivormistuse aeg Eesti tollis moodustab vaid murdosa kogu piiriületuse ajast.
Eile võttis Eesti Raudtee vastu 37 rongi Venemaalt: 22 Narvas. 11 Pihkvas ja 4 Valgas. Venemaa kehtestas ajutise laadimiskeelu 5.-9. märtsini ja ainult viljale, teisi kaupu see esialgu ei puuduta. Eelmine taoline seisak oli kuu aega tagasi, mil Eesti raudteel seisis 40 rongi, siis kulus nende vähendamiseks poole võrra poolteist nädalat.
Eesti Raudtee koostab praegu vastust Venemaa teedeministeeriumist saabunud kirjale, milles see palub rakendada meetmeid kaubarongide tõrgeteta üle Vene-Eesti piiri pääsemiseks.
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele