Pangandusäri olemus on ülilihtne. Alati leidub inimesi, kelle rahalised võimalused ületavad hetkevajadusi ning kes soovivad säästa, paigutades vaba raha finantsasutusse. Seesama raha rändab erinevate finantseerimistehingute kaudu nendeni, kelle jaoks laen, liising vms on sobivaim viis oma äri või elujärge edendada.
Ühiskonna vajadused on läbi põimunud panganduse poolt pakutavate võimalustega, mille kasutamine muutub ka meil järjest loomulikumaks. Hoolimata näilisest lihtsusest on aga pangandus üks riigi poolt enim järele valvatud ärivaldkondi.
Kliendi vajadustest lähtuvalt on riigi sekkumise olulisim eesmärk kaitsta hoiustajate rahalisi huve. Samas täidab järelevalve ka teisi, ühiskonna seisukohalt mitte vähem olulisi ülesandeid - tagada finantssektori stabiilsus, välistada ahelpankrotid, hoida ära rahandusasutuste kasutamine kuritegelikel eesmärkidel jne. Selle kõige saavutamiseks kehtestatakse nõuded panga äritegevusele ja juhtidele, hinnatakse kapitali adekvaatsust, seatakse usaldatavusnormatiive ja tõhustatakse aruandekohuslust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eestis on taasiseseisvumise järgselt väljastatud litsents poolesajale pangale. Pärast hääbumisi, pankrotte ja ühinemisi on neist alles vaid pool tosinat. Eelmisel kümnendil pauguga lõhkenud pangamullide järellainetusi peame tajuma veel aastaid. On's selle kõige põhjuseks riigi suutmatus normeerida ja valvata?
Mõistagi on järelevalvel möödunust mõndagi õppida, kuid põhjapanevateks süüdistusteks siiski alust ei ole. Jääb tõsiasjaks, et ka Eestit enim raputanud panganduskriiside ajal kontrolliti kunagiste tegijate käekäiku, tagamaks sektori stabiilsust ja kaitsmaks hoiustajate huve. Samas peame täna ikkagi tõdema, et minejaid ei hoidnud pinnal ka normide päästerõngas.
Seadusesilm keskendub Eestis valdavaks saanud universaalpankadele. Iseenese tarkusest on piisanud tänastele suurematele mittepank-finantsasutustele ? Balti-Ameerika Ettevõtlusfond ja Balti Investeeringute Grupp (BIG).
BIGi staatus fikseerub selles kontekstis taeva ja maa vahel. Kuivõrd avalikkuselt hoiuseid ei kaasata, ei ole tegemist krediidiasutusega. Olemasolev ja otsekontaktide kaudu pidevalt kasvav emiteeritud võlakirjade maht ning asjaolu, et kaasatud raha laenatakse välja, näitavad aga, et sisuliselt vastab ettevõtte tegevus klassikalisele pangaärile.
Seega- vaba pangandus on Eestis võimalik.
Autor: Juhani Jaeger