Põllumajanduseksport saab enim toetust

Kõige rohkem on ekspordisubsiidiumid mõjutanud ELi põllumajandustoodete ? nisu ja jahu, või, lõssipulber, veise- ja sealiha, munad ? eksporti. Tegemist on dünaamilise protsessiga, mis sõltub maailmaturu hindadest ning mille põhieesmärgiks on interventsioonikokkuostu tulemusena ladudesse kuhjunud toiduhulkadest ekspordi teel vabanemine. Tulemuseks on maailmaturu hindade langus, kuna tänu ekspordisubsiidiumitele kaubeldavad kogused suurenevad.

Siinkohal väärib äramärkimist, et erinevate Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimisvoorude jooksul on siiski saavutatud kokkulepped nende vähendamiseks ? kui 1992. aastal moodustasid ELi põllumajandustoodete eksporditoetused 25 kogutoodangu väärtusest, siis 2001. aasta oli vastav näitaja 5,2. Samuti on märkimisväärselt vähenenud ELi eelarvest tehtavad kulutused eksporditoetustele ? 1992.a 29,5, 2001.a. 7,5. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku jätkata ekspordisubsiidiumite üleüldist vähendamist ning kaotada need lõplikult teatud toodete lõikes nagu näiteks nisu, oliiviõli ja tubakas. Samuti on ilmutatud valmisolekut kõigi ekspordikrediitide ja riigiettevõtete allutamiseks rangele kontrollile ning toiduabi jagamiseks üksnes rangelt reglementeeritud tingimustel. Kõik see kannab endas Maailma Kaubandusorganisatsiooni üldist eesmärki aidata kaasa maailmakaubanduse harmoonilisele arengule ning rahvusvahelises kaubanduses kehtivate piirangute järkjärgulisele kaotamisele.

Kui rääkida eksporditoetustest teistes ärivaldkondades, siis siinkohal on üldlevinud mooduseks jagada neid kas grantide, laenude või krediitide näol valdavalt liikmesriikide tasemel, kus nende haldajateks on erinevad kaubandus- ja finantsinstitutsioonid. Inglismaal on näiteks eksporditoetusskeemidega tegev British Trade International, mis on valitsuse poolt loodud kaubandusorganisatsioon arendamaks Briti ettevõtete ekspordivõimalusi. Sarnaseid agentuure leidub ka teistes ELi liikmesriikides ning nende poolt pakutavate toetuste kaasfinantseerijana esineb ka EL.

Põhjuseks, miks puuduvad üleeuroopalised ühtsed eksporditoetusvahendid (va põllumajanduses), on asjaolu, et valdav osa ELi rahalistest toetustest suunatakse lõppkasusaajatele läbi struktuurifondide, mis omakorda võivad leida rakendust ka eksporditoetustena, kuid see sõltub iga riigi poolt püstitatud prioriteetidest ja ühtse põllumajanduspoliitika toetusskeemide. Lõppkasusaajatele makstakse otsetoetusi üksnes juhul, kui viimased rakendavad neid mõne ELi majanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks nagu näiteks teadus- ja arendustegevuse hoogustamine, haridus, täiendõpe, keskkond, tarbijakaitse.

Samas ei maksa alahinnata ka teisi, mõnevõrra kaudsemaid, kui siiski ekspordi suurendamiseks eksisteerivaid võimalusi. Siinkohal mängib kindlasti oma osa näiteks ELi hankekonkurssidel, ka välisabiprogrammide hangetel osalemine, mida on viimaste aastate jooksul kui üht eksporti soodustavat lisavõimalust üha agaramalt ka reklaamitud.

Eestis on siseriiklikest vahenditest ekspordi toetamisega tegev Eesti Ekspordi Agentuur, mille tegevuse eesmärgiks on Eesti ekspordi edendamine läbi vastava informatsioon vahendamise, toetus- ja promotsiooniürituste korraldamise ning soodsate eksporditingimuste loomise kaudu. Tulevikus saab Ekspordiagentuurist ka üks ELi struktuurifondide rakendusüksusi, mis hakkab muuhulgas tegelema ka ettevõtjatele suunatud toetusskeemide vahendamisega. Kindlasti ei maksa siinkohal aga jätta tähelepanuta ka teiste ettevõtlusorganisatsioonide nagu näiteks Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja KredExi poolt ettevõtetele pakutavaid kaudsemaid ja otsesemaid võimalusi oma ekspordivoogude suurendamiseks.

Autor: Marika Popp