Keskpanga kommentaari kohaselt tasanda mullu hüppeliselt kasvanud jooksevkonto defitsiiti paranev väliskaubandus viimases kvartalis.
Aasta maksebilansi esialgsetel andmetel oli Eesti jooksevkonto defitsiit
2002. aastal 13,3 miljardit krooni ehk 12,5 protsenti oodatavast SKP-st, mison üle kahe korra suurem 2001. aasta näitajatest. Viimases kvartalis peatussiiski kaubabilansi halvenemine.
?Jooksevkonto puudujäägi suurenemine viimases kvartalis näitab, et
Artikkel jätkub pärast reklaami
välistasakaal ei paranenud, kuigi nii mõned muutused maksebilansistruktuuris sellele viitavad. Viimases kvartalis ilmnenud pangalaenudekasvutempo mõningane aeglustumine ei väljendunud veel välistasakaaluparanemises,? kommenteeris Eesti Panga keskpangapoliitika osakonnamajanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit.
Erinevalt varasematest kuudest halvenes suhteliselt vähem kaubabilanss.
Viimast enam kui poolteist aastat on iseloomustanud kaubapuudujäägi pidevkasv, mis 2002. aasta kolmandas kvartalis jõudis 18,3 protsendini.
Eelmise aasta viimases kvartalis see näitaja oluliselt ei muutunud. Saarniidu sõnul
ei ole kaubabilansi halvenemise peatumise taga ainult töötluskaupadeekspordi hoogustumine. ?Sama järelduseni jõuame ka siis, kui kahe viimasekvartali andmeid võrreldes elimineerime hooajalised tegurid ehk tarbimisetavapärase kiirenemise aasta lõpukuudel,? lisas ta.
Jooksevkonto puudujäägi suurenemine 12,5 protsendini SKP-st on peamiselt
tingitud jätkuvalt kasvavast teenuste sisseostust. Ehitusteenuste importjõudis umbes nelja protsendini kvartali SKP-st ning teenuste saldo ülejääkoli harvanähtavalt väike. Teenuste suur import viitab jätkuvalt aktiivseleinvesteerimistegevusele ning puudujäägi rahastamise struktuur võlgnevusesuurenemisele.