• OMX Baltic0,06%298,97
  • OMX Riga−0,21%889,03
  • OMX Tallinn0,18%2 058,65
  • OMX Vilnius−0,02%1 203,64
  • S&P 500−0,33%6 259,75
  • DOW 30−0,63%44 371,51
  • Nasdaq −0,22%20 585,53
  • FTSE 100−0,38%8 941,12
  • Nikkei 225−0,19%39 569,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,25
  • OMX Baltic0,06%298,97
  • OMX Riga−0,21%889,03
  • OMX Tallinn0,18%2 058,65
  • OMX Vilnius−0,02%1 203,64
  • S&P 500−0,33%6 259,75
  • DOW 30−0,63%44 371,51
  • Nasdaq −0,22%20 585,53
  • FTSE 100−0,38%8 941,12
  • Nikkei 225−0,19%39 569,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,25
  • 17.03.03, 12:24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti Pank: Jooksevkonto defitsiiti tasandas paranev väliskaubandus

Keskpanga kommentaari kohaselt tasanda mullu hüppeliselt kasvanud jooksevkonto defitsiiti paranev väliskaubandus viimases kvartalis.
Aasta maksebilansi esialgsetel andmetel oli Eesti jooksevkonto defitsiit
2002. aastal 13,3 miljardit krooni ehk 12,5 protsenti oodatavast SKP-st, mison üle kahe korra suurem 2001. aasta näitajatest. Viimases kvartalis peatussiiski kaubabilansi halvenemine.
?Jooksevkonto puudujäägi suurenemine viimases kvartalis näitab, et

Artikkel jätkub pärast reklaami

välistasakaal ei paranenud, kuigi nii mõned muutused maksebilansistruktuuris sellele viitavad. Viimases kvartalis ilmnenud pangalaenudekasvutempo mõningane aeglustumine ei väljendunud veel välistasakaaluparanemises,? kommenteeris Eesti Panga keskpangapoliitika osakonnamajanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit.
Erinevalt varasematest kuudest halvenes suhteliselt vähem kaubabilanss.
Viimast enam kui poolteist aastat on iseloomustanud kaubapuudujäägi pidevkasv, mis 2002. aasta kolmandas kvartalis jõudis 18,3 protsendini.
Eelmise aasta viimases kvartalis see näitaja oluliselt ei muutunud. Saarniidu sõnul
ei ole kaubabilansi halvenemise peatumise taga ainult töötluskaupadeekspordi hoogustumine. ?Sama järelduseni jõuame ka siis, kui kahe viimasekvartali andmeid võrreldes elimineerime hooajalised tegurid ehk tarbimisetavapärase kiirenemise aasta lõpukuudel,? lisas ta.
Jooksevkonto puudujäägi suurenemine 12,5 protsendini SKP-st on peamiselt
tingitud jätkuvalt kasvavast teenuste sisseostust. Ehitusteenuste importjõudis umbes nelja protsendini kvartali SKP-st ning teenuste saldo ülejääkoli harvanähtavalt väike. Teenuste suur import viitab jätkuvalt aktiivseleinvesteerimistegevusele ning puudujäägi rahastamise struktuur võlgnevusesuurenemisele.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 3 p 6 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele