Tõsi, mobiilne andmeside on veel ka täna paljudele inimestele peavaluks, kuna telefoni seadistamine on liialt keeruline. Asjad liiguvad siin õnneks õiges suunas. Näitena võiks tuua operaatorfirma Vodafone kontseptsiooni Live!, mis traditsioonilisel n-ö GSMi Oscarite jagamisel koguni kaks auhinda napsas ? olles nii parim laiatarbeteenus kui võites ka parima telereklaami tiitli. Tegelikult on Vodafone?i Live! pakett, mis koosneb erinevatest sisutootjate ja multimeedia loodud võimalustest, mis on ühendatud telefonis eelnevalt konfigureerituna. Seetõttu ei pea lõpptarbija oma pead tehnoloogiliste küsimustega vaevama. Lühidalt võiks seda nimetada jaapanlaste populaarse toote I-Mode Euroopa sugulaseks.
Teemad, mis kostusid pea kõikidest Cannes?is peetud ettekannetest, olid veel standardiseerimine, avatud rajapinnad ja võrkude ühilduvus üksteisega. Enam ei loodeta teenida pisikese mobiiliekraani kaudu pakutavast internetist miljardeid, keskendutakse teenustele ja nende ühilduvusele eri tootjate võrkude ning telefonidega. Symbian loodab suurt edu oma operatsioonisüsteemist, mis on ka paljude suurte tootjate telefonides. Symbiani omanikud on Ericsson, Matsushita, Motorola, Nokia, Psion, Siemens, SonyEricsson ja Samsung. Ilmselt saab operatsioonisüsteemide osas määravaks Symbiani jõukatsumine Microsoftiga, kes haistab siin oma suurt võimalust. Maailma suurim tarkvaratootja näeb paari aasta pärast 39 mobiiltelefonidest oma potentsiaalse turuna.
Teenuste osas on kuum teema MMS. Sellest ajast, kui Norra Telenor eelmise aasta märtsis esimesena MMS-teenuse turule tõi, on tänaseks juba üle 70 operaatori seda oma klientidele pakkumas. Tõsi, probleemid piltsõnumite saatmisega välismaal ja erinevate operaatorite vahel ootavad veel lahendamist, kuid ilmselt tuleb ka siin lähiajal läbimurre.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Veidi ka analüütikute ennustustest. Uuringufirma Forrester ennustab, et aastaks 2007 moodustavad piltsõnumid 32 kõigist mobiilidelt saadetud sõnumite tuludest. Teise uuringufirma Ovum arvates on 2005. aasta lõpuks pooled kasutatavatest telefonidest võimelised saatma ja vastu võtma piltsõnumeid ning 30 kõikidest inimestevahelistest sõnumitest moodustavad piltsõnumid.
Telefonide poolt on lisaks värvilistele oodata ka kolmemõõtmelisi mobiiliekraane. Vajalikud mobiilse andmeside mahud on seega suurenemas. Arvestades asjaolu, et väikese digikaamera lisamine mobiiltelefoni toob endaga kaasa lisakulu ainult mõnesaja krooni võrra, vallutavad Jaapani eeskujul ilmselt ka Euroopas lähiajal turu telefonid koos sisseehitatud kaameraga. Seda lisaks juba praegu olemasolevatele kallitele kaameraga telefonidele (näiteks SonyEricsson P800 ja Nokia 7650) ka märksa odavamates mudelites.
Shosteck Groupi juht Herschel Shosteck märkis oma sõnavõtus, et mobiiltelefonide hinnad langevad aastas veerandi võrra, seda tänu odavatele Aasia ja eriti Hiina tootjate lisandumisele. Nii et kui täna maksab keskmine mobiiltelefon näiteks 4000 krooni, siis aasta pärast on sarnase telefoni hind juba 3000 krooni. Telefonidesse jõuavad ka juba operatsioonisüsteemid ning muutub võimalikuks laadida sinna mobiilsidevõrgu kaudu mänge, taustapilte jms. Loomulikult kaasnevad sellega ka viirused, nii et kaugel ei ole enam ajad, kui lisaks arvutiviirustele räägime massilisest telefonide viiruserünnakutest.
Mitmed esinejad rääkisid uuringust, et enamik maailma 700 miljonist mobiilikasutajast kavatseb lähema kahe aasta jooksul oma telefoni uue vastu vahetada. Kui sel ennustusel on tõepõhi all, siis peaks turg peatselt uute teenuste jaoks tehnilises mõttes valmis olema ? uued telefonid toetavad ju uusi teenuseid.
Kongressi ajal töötas Cannes?is ka reaalne mobiilside kolmanda põlvkonna ehk 3G võrk, mille kaudu oli võimalik teha videokõnesid või vaadata üle võrgu videot (kasutades näiteks Cannes?is SonyEricssoni poolt tutvustatud uut 2G/3G telefoni Z1010).
Erki Kõiv osales Cannes?i mobiilsidekongressil viiendat korda.
Autor: Erki Kõiv