- OMX Baltic0,01%298,79
- OMX Riga−0,25%890,9
- OMX Tallinn0,14%2 055,01
- OMX Vilnius−0,05%1 203,89
- S&P 5000,27%6 280,46
- DOW 300,43%44 650,64
- Nasdaq 0,09%20 630,66
- FTSE 1001,23%8 975,66
- Nikkei 225−0,03%39 633,07
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%90,59
- OMX Baltic0,01%298,79
- OMX Riga−0,25%890,9
- OMX Tallinn0,14%2 055,01
- OMX Vilnius−0,05%1 203,89
- S&P 5000,27%6 280,46
- DOW 300,43%44 650,64
- Nasdaq 0,09%20 630,66
- FTSE 1001,23%8 975,66
- Nikkei 225−0,03%39 633,07
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%90,59
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööõnnetused neelavad iga aasta miljardeid kroone
Osades Euroopa riikides on juba sellised arvutusi tehtud ning tulemused on hirmuäratavad ? otsesed ja kaudsed kulud tööõnnetustele neelavad SKPst 1?4 protsenti. Ilmselt oleks naiivne arvata, et Eestis olukord oluliselt parem oleks.
Tööinspektsiooni peadirektori Priit Siitani sõnul õpetab Eesti ametkondi metoodika välja töötamisel Taani töökeskkonnaamet. Eesti poolt osalevad lisaks tööinspektsioonile veel Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet, Statistikaamet, 10 ettevõtet, kus on juhtunud tööõnnetusi.
Siitani sõnul tuleb praegu otsustada, milliseid parameetreid kahjude kokku arvamisel arvestatakse. ?Otsesed kulud on suhteliselt lihtsad ? ravikulud ja hüvitised näiteks, kaudsete kulude arvestamisega on keerulisem,? rääkis Siitan. ?Kaudseteks kuludeks võib näiteks arvata kulud meditsiinipersonalile, asendustöötajate leidmine ja koolitamine, purunenud masinate parandamine jne, valik on praktiliselt lõputu.?
Konkreetsetest numbritest Eesti puhul saab Siitani sõnul rääkida ehk järgmise aasta lõpul.
Kasvab tööõnnetuste arv aga igal aastal. Surma sai tööl eelmisel aastal üheksa inimest rohkem kui kaks aastat tagasi, raskeid tööõnnetusi juhtus aga ligi kaks korda rohkem kui kaks aastat varem. Viimastel aastatel on kõige ohtlikumaks elualaks muutunud ehitus.
Kõige rohkem tööõnnetusi juhtub oodatult Tallinnas ja Harjumaal, järgneb Ida-Viru maakond. Ida-Viru maakonna tööinspektsiooni juhataja Aarne Maidra ei taha avalikustada oma maakonna ettevõtete nimesid, kus on kõige enam tööõnnetusi juhtunud. ?Ehitus- ja metsatöödel juhtub õnnetusi kõige rohkem,? ütles ta. ?Nii ehituses- kui ka metsatöödel on tihti väga lühikesed tähtajad, töö on vaja ruttu valmis saada, samas kasutatakse tihti kõige odavamat ja koolitamata tööjõudu.?
Tallinna ja Harju tööinspektsiooni juhataja Jaan Kiviall ei nõustu samuti nimeliselt oma piirkonna ?õnnetumaid? ettevõtteid avalikustama. ?Sellist statistikat tehes paistab ettevõte, kes võtab kõik juhtunud õnnetused korralikult arvele hoopis halvemas valguses, kui mõni teine, kes õnnetusi varjab,? ütles Kiviall. ?Näiteks ühel aastal juhtus Estonia teatris palju õnnetusi, tegelikult aga olid paljud neist õnnetustest kukkumised tööteel või libastumised laval.?
Kivialli sõnul on olukord hull ehituses, kus kirja läheb palju õnnetusi, kuid õnnetuste varjamisi on rohkem kui muudel elualadel. Varjata on õnnetusi lihtsam, kuna paljud ehitajad töötavad alltöövõtulepingutega ehk sisuliselt omal riisikol.
Teiste riikidega võrreldes võib aga tunduda Eestis töötamine hoopis ohutu, sest näiteks Euroopa Liidus juhtub õnnetusi statistika järgi kaheksa korda rohkem kui Eestis. Priit Siitani sõnul on vahe aga nii suur Eesti kasuks sellepärast, et euroliidus teevad arstid kõik selleks, et tööõnnetus tõesti läheks kirja tööõnnetusena, sest siis katab kõik kulud tööõnnetuskindlustus. ?Meil tuleb õnnetuste arvu kasv ka suuresti sellest, et info liigub paremini, tööandjal on suhteliselt võimatu varjata juhtunud tööõnnetust, sest pea alati leidub tunnistajaid,? rääkis Siitan.
Rakvere lihakombinaadi juhatuse esimees Olle Horm sõnas, et ilmselt mätsitakse ikkagi suur osa juhtunud tööõnnetustest ettevõtetes kinni. ?Isegi näeme ju omast käest, kuipalju paberitööd need õnnetused kaasa toovad,? ütles ta.
Rakvere kombinaadis juhtub ka õnnetusi suhteliselt palju ning see on Hormi sõnul seotud palju töö intensiivsusega. ?Suvel, kui on kiire aeg, on inimestel pinge suurem ja õnnetusi juhtub rohkem,? ütles ta. ?Samas lihalõikus osakonnas juhtub pea iga kuu midagi, kuigi kontrollime, et kasutataks vastavaid kindaid ja põllesid.? Trahvi pole ettevõte Hormi sõnul siiski viimasel ajal saanud ning raskeid tööõnnetusi pole ka viimasel ajal juhtunud.
Hetkel kuum
Suurima töökeskkonna rikkumiste eest trahvi saanud firma läks pärast 100 000 krooni suuruse trahvi saamist pankrotti ning kohtutäitur ajab seda raha siiani taga.
7. märtsil 2001 kukkus noor ehitustööline Tallinnas Stockmanni ehitusel tellinguid hooldades 14 meetri kõrguselt külmunud maapinnale ja sai kohapeal surma. Asi läks kohtusse, noormehe tööandja OÜ SK Dimiteks mõisteti süüdi mitmes töökeskkonnanõude rikkumises.
Tööinspektsiooni avalike suhete nõuniku Tõnu Vare sõnul on tavaliselt sarnaste rikkumiste eest trahvid ulatunud 25 000-30 000 kroonini, kuid antud juhul ärritas kohust see, et firma üritas end juhtunust distantseeruda. ?Selle asemel, et tunnistada juhtunud, väitis firma, et noormees läks sinna, kuhu tal keegi polnud käskinud minna,? rääkis Vare.
Tööinspektsioon võib ettevõttele töötervishoiu ja tööohutuse seaduse rikkumise eest teha trahvi kuni 40 000 krooni, tööõnnetuse või kutsehaiguse varjamise eest aga kuni 30 000 krooni.
Enimloetud
2
6
Pehme talv ja kevadine vihm panevad metsaärile sel aastal löögi
Viimased uudised
Ettevõtte aktsia kerkis aastaga 600%
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Pehme talv ja kevadine vihm panevad metsaärile sel aastal löögi
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele