- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,48%40 849,47
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,7
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,48%40 849,47
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,7
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lisaeelarvet ja laene pole vaja, küll aga maksukärbet
Seis riigi rahakotis: ametist lahkuval valitsusel hakkas millegipärast kiire juba uue, kusjuures positiivse lisaeelarve kavandamisega, ehkki 2003. aasta riigieelarve ise on puudujäägiga. Samas on maksude laekumised head, ei saa salata. Vendadel Reiljanitel Rahvaliidust aga terendab silme ees kolmas tee: suurejooneline riiklik laenukava.
Äripäev soovitab ülelaekuva maksurahaga kõigepealt lappida pensioni II samba käivitamisega tekkinud puudujääk. Kui sellest peaks midagi üle jääma, siis oleks see hakatus erakondade kavandatavale tulumaksureformile. Äripäev on Reiljanite laenukava vastu seepärast, et laenu tahetakse võtta ilma selge eesmärgita, milleks laenu vaja on.
Terve mõistus ütleb, et maksa enne vanad võlad ära, kui hakkad uusi võtma. Tänane n-ö vana võlg on auk eelarves, mis tekkis edukast liitumisest pensioni teise sambaga. Kuna ka sellel aastal leiab aset pensioni teise sambaga liitumise järjekordne etapp, siis võib auk kanduda üle ka 2004. aasta eelarvesse, ja võimalik, et veelgi suuremana.
Kui maksudest laekub raha rohkem, kui planeeritud, siis on õige aeg alustada tulumaksumäära kärpimisega. Alternatiivne plaan tulumaksu vähendada on tõsta tulumaksuvaba miinimumi. Kui need meetmed peaks 2004. aasta eelarvesse samuti augu lööma, ja ilmselt löövad, aga see on igati positiivne auk, siis oleks selle aasta varudest midagi võtta.
Tõenäoliselt astub Eesti 2004. aastal Euroopa Liitu, mis nõuab samuti lisainvesteeringuid ainuüksi ELi normide täitmiseks. Ei saa lootma jääda, et Brüssel meile rahakraane rohkem avab, Eesti ametlik toetus Iraagi sõjale või osutuda rahasaamise takistuseks.
Nende argumentide valguses on uue lisaeelarve koostamine riiklike kulutuste ekspansiivseks suurendamiseks päris vastutustundetu samm. Pigem kumab siit läbi Harri Õunapuu juhitava ministeeriumi soov hästi laekunud maksudele küüned taha saada ja kavandada selle kulutamine oma äranägemise järgi.
Vennad Reiljanid hangiks raha igaks elujuhtumiks, nii tarbimiseks kui investeerimiseks, välislaenude abil. Kui jutt käiks niisugustest investeeringutest, nagu näiteks korraliku Tallinn-Tartu magistraali väljaehitamine, mis suurendab liiklusohutust, siis oleks ka Äripäev laenuga investeerimise poolt.
Kui aga laenuraha kavandatakse põllumajanduslikeks ja muudeks otsetoetusteks, siis on see raha sisuliselt maha visatud. Laenurahaga ei saa finantseerida riigi jooksvaid kohustusi, selleks on ja jäävad maksud. Kuid Reiljanid ei eitagi, et pool iga-aastasest 3-4 miljardist laenukroonist läheks otsejoones tarbimisse.
Oluliselt parema tootlusega poleks investeeringud ka Kunstimuuseumi sarnastesse miljardiprojektidesse. Samas on selge oht, et kui raha on jalaga segada, ujub pinnale igasuguseid projekte. Seni, kuni meil on stabiliseerimisreservis raha, on välislaenu võtmine teiseski mõttes ebamajanduslik: deponeerime madalama protsendiga ja laename kõrgemaga.
Lisaeelarve ja tulevasele põlvele pärandatud maksukoormuse tõus pole hea.
Autor: ÄP
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele