- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,74
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,74
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kui kööki tahmav gaasipliit hakkab ära tüütama
Soovides vahetada tsentraalgaasi kasutav pliit elektripliidi (keskmiselt 9 kW) vastu, peab teadma, et see vajab kolmefaasilist voolu, mida gaasivarustusega majades pole enamasti korteritesse veetud.
Kogu informatsiooni maja elektrivõrgu võimsuse ning korrasoleku kohta peab valdama ühistu esimees või siis haldusfirma.
Maja haldaja või halduskogu pädevuses on otsustada, kas lubada ühel või paaril pliidivahetajal ühise võimsuse varu arvel rohkem kasutada või ollakse sunnitud võimsust juurde ostma. See tähendab maja peakaitsme suurendamist ja ühtlasi küsimust, kuidas sel juhul kulud jagatakse, sest Eesti Energiaga on liitunud maja tervikuna, mitte iga korter eraldi.
Eesti Energia turundusspetsialisti Raimo Oinuse sõnul maksab linnas amper keskmiselt 800 krooni. Paljude pliidivahetajate korral on ampreid juurde vaja paarkümmend. Seni pole Oinuse teada lausa maja kaupa gaasilt elektrile üle mindud. ?Majadel, nagu öeldud, on võimsuse varu,? täpsustab Oinus, ?kuid pliitide kasutamisel on üheaegsustegur suur, nt jõululaupäev, nädalavahetuste lõunad jne, mis võib kogu maja elektrisüsteemi üle koormata.?
Kortermajas, kuhu elektripliit pole algselt projekteeritud, on korteris üldjuhul kahefaasiline vool. Majahaldaja kaudu peaks leidma elektriku, kes toob korterisse kolmefaasilise voolu ja paigaldab maandusega pistikupesad.
Eesti Energias soovitatakse osta teada-tuntud valmistaja pliit ning parimal juhul teha ost tootja esinduskauplusest, kust saab pikaajalise garantii. Elektripliitide hinnad kõiguvad paarist tuhandest paarikümne tuhande kroonini. Kasutatud köögitehnika kauplusest leiab paari tuhande krooni eest korraliku ning asjatundja kontrollitud pliidi, mida võiks eelistada tundmatule kaubamärgile.
Ostjat tavaliselt hämmastab, et pliit müüakse ilma juhtme ja pistikuta. See pole mitte ühendamisteenuse pealesundimiseks müüjalt, vaid ohutuse tagamiseks, sest pliiti valesti ühendada on õige mitu võimalust. ?Miks pliidid läbi põlevad?? küsib AA Tehnikakeskuse OÜ juhataja Eigo Reidla ja vastab: ?Sellepärast, et paigaldaja eksib.? Parimal juhul põlevad läbi vaid pliidi küttekehad, halvimal juhul puhkeb tulekahju.
Tallinna piires maksab pliidi paigaldamine veidi üle kolmesaja krooni, lisaks juhe ning pistik, mille eest lisandub umbes 250 krooni. Kui pliidi juurde pole elektrit veetud ja seinas on vaid vana veneaegne pistikupesa, lisandub tööraha ehk teist sama palju. Pistiku pealt võib ka kokku hoida ning juhtme seinast pliiti ühendada, kuid teisaldamine suuremaks koristamiseks või remonditööde ajaks pole siis võimalik.
Umbes kolmesajakroonise paigaldushinna sees on ka elektrimõõtmine, samuti katsetab paigaldaja uut pliiti täisvõimsusel töötamas.
Mustamäelanna Maire Ojangu vahetas viiekorruselise maja neljanda korruse korteris gaasipliidi elektripliidi vastu viis-kuus aastat tagasi .
Tollal vajalikku linnaosavalitsuse luba saada (sest ühistut veel majas polnud) ei olnud Ojangu sõnul probleem ilmselt sellepärast, et vahetajaid oli üksikuid, kelle tarvis elektrivõimsust jätkus.
Hetkel kuum
Ojangu vaid kahetseb, et ülalt naabril polnud soovi pliiti vahetada, sest siis oleks saanud tarbetu gaasitoru seinalt päris ära võtta. Nii oleks köök nägusam ja pisikeses köögis on ka kümmekond ruutsentimeetrit seinaäärset pinda arvel.
Kui suure elektripliidi tarvis elektrivõimsust ei jätku, tasub tutvuda väiksema võimsusega (kuni 3 kW) elektripliitidega või kombineeritud, nii gaasi kui ka elektriga töötavate pliitidega.
Tagasihoidlikumate vajadustega inimesele piisab ehk väiksemast praeahjuga elektripliidist, mis maksab umbes 2000 krooni. Sellise pliidi eeliseks võib pidada ka tema väikeseid mõõtmeid, näiteks saab ta köögikapi peale asetada. Samas pole sellistel pliitidel sageli võimalik kõiki plaate ja ahju üheaegselt kasutada. See välistab elektri ületarbimise.
Paarkümmend aastat vanas majas peab koos elektripliidi soetamisega arvestama vajadusega vahetada välja kogu korteri elektrijuhtmestik.
Nõukogude aja lõpuni paigaldati korterelamutesse alumiiniumist elektrijuhtmed, mis korrodeeruvad ning on iseäranis ühenduskohtades hapraks muutunud. Praegustele nõudmistele vastavalt paigaldatakse juba ainult maandusega juhtmeid. ?Hiljuti paigaldatud pistikupesad on küll maandusklemmiga, kuid uskuge, klemmi otsas seinas pole midagi,? hoiatab Eesti Energia turundusspetsialist Raimo Oinus.
Kõik firmad, kelle põhitöö on elektritöö, peavad olema litsentseeritud ning andma töödele garantii. ?Tänapäeval on palju kodumasinaid, mida 20 aastat tagasi veel siinmail ei tuntudki, sellest tulenevalt ei ole 1950.?60. aastatel ehitatud elektrisüsteem kohane kõigi tänapäevaste heade ja mugavate elektrimasinate kasutamiseks,? manitseb Oinus. See tähendab, et kui pliidiraud on kuum, peaks keedukannuga ootama ja juukseid fööniga kuivatama siis, kui vesi kannus keenud ja ka toit pliidil valmis.
Vanade juhtmetega köögis ei tohiks korraga kasutuses olla enam kui 4 kW.
Autor: Marit Pukk
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele