Erisoodustusmaksu vähendamisel või sellest kõrvale hiilimise jäädakse maksuametnikule vahele jaburate loogikavigadega. Tallinna Juriidiliste Isikuste Maksuameti direktori asetäitja kt Aule Kindsigo rääkis tänasel Maksude Aastakonverentsil Sakala keskuses, et ametiautoga erasõitude tegemiseks päeviku pidamisel ei ole mõtet, kui seda tehakse ainult maksuametnikule ette söötmiseks õhtuti ja põlve otsas ning reaalsusele mitte vastavalt. Näiteks jäädakse rumalalt vahele sellega, et sõiduauto kasutaja oli teinud küll korrektse arvestuse, kust ja kuhu ning millal ta oli sõitnud. Viimane ei läinud aga kokku sellega, kust samal ajaperioodil bensiini võeti.
Samuti on vahele jäädud kasutusrendiautolt ebaseaduslikult käibemaksu tagasi küsimisega. Seaduse kohaselt võib ettevõtluses kasutatava kasutusrendiauto rendist 100% käibemaksu tagasi arvestada. ?Samas on ettevõtteid, kes on samal ajal pidanud selle auto suhtes sõidupäevikut, millega ta näitab ju teisest nurgast ise välja, et seda autot kasutatakse erasõitudeks ja järelikult pole tegu ainult ettevõtluses kasutatava sõidukiga, ja siis ei tohi 100 protsenti käibemaksust tagasi saada,? rääkis Kindsigo.
Ta jätkas, et millegipärast on mitmetel raamatupidajatel tekkinud 2000 kroonisest erisoodustuse hinnast rääkides arusaamatu arvamus, et erisoodustust arvestatakse ainult sõiduautode pealt ja näiteks veoautode või muude masinate kohta see ei käi. ?See on vale! Erisoodustusmaksu tahame ikka ja tahame kohe kõikide asjade pealt, juhul kui neid on kasutatud eraotstarbeks,? teatas Kindsigo. 'Ainult, et näiteks nädalavahetusel kolimiseks kasutatud veoauto pealt tuleb arvestuse aluseks võtta turuhind.'
Kindsigo pani raamatupidajatele südamele, et kuigi ametlikult hakkas erisoodustuse hinna 2000 kroonine ülempiir kehtima alates märtsist, ei tasu unustada, et ega jaanuaris ja veebruaris ei olnud see 2000 krooni ka kuhugi kadunud. ?Ka nendel kuudel tuleb sellega arvestada, sest keegi seda vahepeal ei tühistanud,? lausus ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami