- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,89%41 015,04
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,63
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,89%41 015,04
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,63
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sotsiaalmaks on töövõtja, mitte ettevõtja maks
Äripäev toetab vandeadvokaat Leon Glikmani ettepanekuid sotsiaalmaksu reformimiseks (vt Ka sotsiaalmaks vajab reformimist). Sotsiaalmaks tuleb muuta töövõtja maksuks, samal ajal peab tal olema võimalus kanda riigile makstavast sotsiaalmaksust maha summad, mida ta kulutas vabatahtlikule tervise- ja pensionikindlustusele.
Uus tõenäoline võimuliit ? Rahvaliit, Reformierakond ja Res Publica peaks esimesel võimalusel tegema sellesisulised seadustemuudatused ja uue korra jõustama jaanuarist 2004. Uutes lepingutes tuleb fikseerida uus brutokuupalk, milles sisaldub nii tulumaks kui sotsiaalmaks. Lepingute uuendamiseks on ilmselt vajalik üleminekuaeg.
Analoogselt tulumaksuga kannab sotsiaalmaksu maksuametile üle tööandja. See välistaks võimaluse, et ?vastutustundetu? töötaja jätab vajalikud kanded riigikassasse tegemata. Sellele on osutanud selle ettepaneku vastased.
Ei ole küll sajaprotsendilist kindlust, et kõik tööandjad kannavad ausalt ja õigeks tähtajaks vastavad summad üle. Kuid seda kindlust pole ju ka täna, nagu näitab suur sotsiaalmaksuvõlglaste arv. Kui aga sotsiaalmaks on töövõtja maks, suureneb töötajate huvi selle vastu, kuidas tööandja tema rahaga ümber käib.
Sotsiaalmaksu töövõtjate õlule panemise vastased väidavad, et sel uuendusel on vaid psühholoogiline mõju ? midagi ei muutu: sotsiaalmaks on ka praegu isikustatud, töötaja käest see raha läbi ei käi, maksu suurus jääb samaks jne.
Muutub paljugi. Esiteks, kui sotsiaalmaks on töötajate kanda, on riigil raskem maksumäära tõsta ? survegrupp on kordi suurem kui praegu. Maksukoormus ei suureneks nii kiiresti kui seni (töötuskindlustus). Kindlasti ei rakenduks kavandatud kujul tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus.
Ettevõtjatele annab teadmine, et riigil ei ole võimalik suurendada tema kulutusi tööjõule, suurema vabaduse ja kindluse oma kulutuste planeerimiseks.
Töötajatele jääb suurem vabadus ja vastutus oma tervise, samuti turvalise vanaduspõlve tagamise eest. Neil, kel vabatahtlik pensionikindlustus e III sammas tehtud, võiks olla võimalus valida, kas nad kasutavad senist tulumaksu- või siis sotsiaalmaksusoodustust.
Kui tööandja kannab kulusid töötaja tervise- jm kindlustustele, tuleb need kulutused vabastada maksudest.
Mulje, justkui riigikassasse laekub selle tulemusena vähem raha, on petlik. Mõlemal juhul väheneb riigi rahaline koormus ? raha suundub seni pidevalt alarahastatud valdkondadesse.
Ja tõenäoliselt liigub sinna hoopis rohkem raha kui täna, sest sotsiaalmaksu muutmine töötajate maksuks vähendab ka ümbrikupalkade maksmist. Perspektiiv näha uuel töölepingul täna ametlikult saadavat summat pluss 33 ei ole just meeldiv... Kartus, et töötajad võivad reformi tulemusena kaotada netopalgas, on õigustatud eeskätt musta palga saajate puhul, aga seda suuremat survet tööandjatele ausa palga maksmiseks võib oodata töötajatelt.
Mullu jäi musta palga maksmise tõttu riigil saamata u 1,2 miljardit krooni. See on liiga suur summa, et kinkida maksupettureile, aga piisavalt suur, et lükata käima sotsiaalmaksureform.
Autor: ÄP
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele