Järvamaa põllud ja metsad püsivad kõrges hinnas

Järva maavalitsuse maaosakonna juhataja Elmar Luha sõnul on Järvamaal kui põllumajandusliku suunitlusega maakonnas põhiline kinnisvara, millega opereeritakse, põllumaa. ?Elamumaa, äri- ja tootmismaa ümber meil erilist tungi ei toimu, vaid ühe juhtumi korral tekkis elamumaa enampakkumisel reaalne konkurents (Türi linnas kerkis üle 1000 m² suuruse krundi hind 90 000 kroonini ? toim.), teised on kõik alghinnaga omandatud,? räägib Luha. ?Põllumaade enampakkumistel aga on tavaline, kui korralike tükkide hind tõuseb nelja- või viiekordseks.?

Aga mida aeg edasi, seda enam hakkab maatulundusmaa turg kokku kuivama, seda isegi Kesk-Eesti põllumajanduspiirkondades, kus aktiivsem kinnisvaraäri on viimased kümmekond aastat ikka metsa- ja põllumaa ostu-müügi-vahetuse, erastamise, variisikute palkamise ja oksjonitel konkurentide ületrumpamise ümber keerelnud. Maareform on läbi saamas, suur osa maadest omaniku leidnud ja pelgalt maaäriga tegelemine ei toida enam kinnisvarafirmat ära. Järvamaa suuremad kinnisvarafirmad on Eesti mastaabis tõsised maatulundusmaa spetsialistid AS Kinnisvarabüroo Maa ja Talu (Vestman Kinnisvara) ning Kinnisvarakeskus Kesk-Eesti OÜ. Aja edenedes muutub elamispindade ostu-müügi ja üüritehingute vahendamine aga nendegi tegevuses üha olulisemaks.

Maatulundusmaa ostja on valdavalt üle keskmise jõukas põllumajandustootja, üksikute talunike osakaal on suhteliselt väike. Üle Eestimaa üheksat piirkondlikku bürood omava Vestman Kinnisvara Paide kontori peamaakleri Janek Jõesaare sõnul on mitmed viimase aja seadusemuudatused tinginud selle, et põllumajandustootjale on kasulik olla ka maa omanik, rendimaade osakaal üha väheneb. ?Rendihinnad hakkasid üha tõusma vastavalt sellele, kui hästi rentnik kasutuses olevat põldu haris. Et oma tagalat kindlustada, hakkasidki tootjad põllumaid enda nimele kinnistama,? selgitab Jõesaar. Kui aga siiski minnakse rendi peale, sõlmitakse maarendilepingud vähemalt kolmeks aastaks, kusjuures sageli on tegemist progresseeruva rendiga. Keskmine põllumaa rendihind jääb 150 kr/ha kanti, samas ? hea teraviljakasvatusmaa eest on makstud ka 500 kr/ha aastas.

Järvamaa talukohad on omaette väärtus

Kevadel läheb Järvamaal lahti nähtus, mida kohalikud kinnisvaramaaklerid nimetavad talukohtade buumiks. Ostjaks on reeglina 40. eluaastates tallinlaste pere, kes soovib endale suvekodu ja selle juurde paari hektarit maad. Popimad piirkonnad on Jäneda ja Pärnajõe kant. Nii leidis läinud aastal ostja paarkümmend Järvamaa talukohta, tänavu on juba müügis kümmekond. Talumajade hinnad küünivad kuni 1500 kr/m². Järva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Henn Sokk nendib, et talukohti on siiski suhteliselt vähe. ?Ilusad ja nõutavad kohad on maakonna põhjaosas, kust jääb Tallinnasse vaid 50?60 km.?

?See aeg on ümber, kui talukohti soetati, et maad ja metsa saaks kokku osta,? räägib Elmar Luha. ?Selle aja tulemusi praegu realiseeritaksegi, sest need elamud tuleb ju edasi müüa.?

Järvamaa kiiremini arenevad asulad on tänu seal kanda kinnitanud tugevatele ettevõtetele Imavere ja Koeru. Mõlemas annab selgelt tunda elamispindade nappus. Koeru sai pärast autoremonditehase hääbumist jalad alla tänu metallitööstusettevõttele Konesco, kus praegu leiab tööd 120 inimest. Imaveres plaanib seal tegutsev Eesti suurim saetööstus oma töötajate elamistingimuste parandamiseks elamurajooni rajamist.

Peaaegu kõigi Järvamaal küsitletud ametimeeste hinnangu kohaselt keeraks Tallinna?Tartu kiirtee valmisehitamine kohaliku elu heas mõttes pea peale.

Paraku pole seda lähemal ajal siiski loota, sest praegu puudub maanteeametil kiirtee Mäo asulat läbiva lõigu täpne projekt, koostatud on vaid eskiislahendus, mis määratleb 500 meetri laiuse koridori, kust tulevane maantee hakkab läbi jooksma. Selguse puudumine pärsib aga näiteks Mäos juba ilmet võtva tehnopargi arendamist, kuna paljude kinnistute piirid ulatuvad rohkem või vähem planeeritava maantee võimalikku koridori. Detailplaneeringud seisavad ja see paneb ka muule arengule piduri. Tee-ehitus seisab rahapuuduse taga.

Mäos endale ärimaa kinnistu soetanud omanik ei saa seal midagi teha, sest võib oma ehitistega kunagi maanteele ette jääda, iseloomustab Vestman Kinnisvara peamaakler Janek Jõesaar olukorda. Oleks Tallinna?Tartu kiirtee valmis, oleks ka Järvamaa elamispindadel hoopis teised hinnad ja Paide võiks olla pealinna magala, on kohalikud kinnisvaraspetsialistid ühel meelel.

Järva maavanema kt Tähve Milt märgib, et maakonnasisest ääremaastumist Järvamaal ei ole, küll aga ähvardab maakonnast endast kujuneda ääremaa keset Eestit. ?Me räägime päris avalikult juba Järvamaa ääremaastumisest,? tõdeb Milt. Põhjus selles, et mitmed riigiasutused on hakanud oma maakondlikke keskusi Järvamaalt minema kolima. Ka Milt nimetab Mäo piirkonda maakonna üheks perspektiivseimaks tööstusasulaks, kus kiirtee muudaks transpordi ääretult lihtsaks.

Olukord Paide ja kogu Järvamaa elamuehituses on enam kui nutune ? viimased kaks kortermaja said nurgakivi 1990. aastate alguses, valmis jõuti neist ehitada vaid karp.

Et need mõlemad majakarbid said õnneks veel toona katuse alla, on konstruktsioonid tänaseni vastu pidanud ja võimaldavad edasiehitamist. Mõlemad majakarbid on nüüd juba paar aastat ka uue omaniku valduses, aktiivset ehitustegevust aga nende kallal siiski veel ei toimu.

?Oleme siin ka mõelnud uue kortermaja arendamise peale ja tegelikult on nõudlus 2- ja 3toaliste korterite järele täitsa olemas,? märgib Vestman Kinnisvara maakler Priit Kallas. ?Ent praegu on hinnalagi siiski 2000 kr/m², uue maja ehitamisel tuleks see aga kindlasti kallim ja siis tekib tõsine küsimus, kas sellise hinnaga eluruumidele ostjaid leidub.?

Pakkumine on Paide korteriturul kasin. Peamiselt on turuosalised kohalikud inimesed ? kes siirdub väiksemast korterist suuremasse, kes vastupidi. Maaklerite sõnul saab viimastel aastatel täheldada üle keskea soomlaste huvi elamispinna soetamise vastu Paides.

Perspektiivsed elamupiirkonnad on Paide linnavalitsuse planeeringu- ja ehitusosakonna juhataja Eiki Ilvese sõnul Prääma tänava piirkond ning Kastani ja Pärna tänava kant. ?Viimane on ka ainus ala, kuhu Paides veel saab ehitada korruselamuid,? märgib Ilves. ?Üldplaneeringu koostamise ajal oli elanike selge seisukoht selline, et Paidest kujuneks põhiliselt väikeelamupiirkond.? Planeeringu järgi on minimaalne elamukrundi suurus Paides 1200 m². Praegu on Paide probleem selles, et puuduvad krundid, kus oleks olemas vee- ja kanalisatsioonitrassid. ?Kas või nende kahe poolelioleva kortermaja edasiehitamine seisab selle taga, et praegu ei ole kinnisvarahinnad jõudnud tasemele, mis arendajat rahuldaks,? tunnistab Paide linnapea Tõnis Kõiv.

Kinnisvarakeskuse Kesk-Eesti OÜ tegevdirektori Pearu Mandre sõnul kõigub korraliku remonditud 3toalise korteri hind Paides 100 000 ja 150 000 krooni vahel. ?Inimeste huvi ongi just tõusnud remonditud korterite vastu, kusjuures hinnavahe remontimata pinnaga võib olla kuni kolm korda esimese kasuks,? kinnitab Mandre, kelle hinnangul jätkavad tõusvas joones eelkõige kesklinna ja Ristiku piirkonna korterihinnad, samas kui Mündi ja Aasa tänava piirkonnas on nõudlus väiksem ja ka hinnad madalamad.

Linnapea Tõnis Kõivul on küll plaanid ja tahtmine uusi elamupiirkond välja arendada, ent esialgu saab neid vaadata vaid paberil. Linn alles töötab oma kinnisvarapoliitikat välja. Igatahes prognoosivad maaklerid, et enne kolme aastat Paidesse uusi kortermaju ei kerki. Samas kinnitab Henn Sokk maavalitsusest, et kuue kuuga ollakse valmis ehitamiseks ette valmistama umbes kümne krundi suurust elamukvartalit.