- OMX Baltic−0,03%298,86
- OMX Riga0,23%893,96
- OMX Tallinn−0,08%2 054,75
- OMX Vilnius0,09%1 203,54
- S&P 500−0,07%6 225,52
- DOW 30−0,37%44 240,76
- Nasdaq 0,03%20 418,46
- FTSE 1000,23%8 874,26
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,53
- OMX Baltic−0,03%298,86
- OMX Riga0,23%893,96
- OMX Tallinn−0,08%2 054,75
- OMX Vilnius0,09%1 203,54
- S&P 500−0,07%6 225,52
- DOW 30−0,37%44 240,76
- Nasdaq 0,03%20 418,46
- FTSE 1000,23%8 874,26
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,53
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas Iraagi sõda on hoop globaliseerumisele?
Maailm tunnetab, et ÜRO ja NATO on haavatud või isegi lõhutud, kuna nendes organisatsioonides ei jõutud kokkuleppele, mida teha Iraagiga. Kas need rahvusvahelise poliitilise süsteemi mõrad haavavad nüüd ka maailma majanduslikku ülesehitust ja globaliseerumist?
Rahvusvahelised majanduskokkulepped pole kunagi lihtsad. Kokkuleppele jõudmine Maailma Kaubandusorganisatsiooni 145 liikme vahel, kus üks lahkarvamusel olija võib põhjustada äärmise segaduse, oli raske isegi enne seda, kui maailma valitsused jagunesid USA pooldajateks ja vastasteks.
Muidugi ulatub probleem sügavamale ja süngeks pole muutunud kõik, mis globaliseerumisse puutub. Immigratsioonikontrolli on näiteks pehmendatud mitmes Euroopa riigis, eriti Saksamaal, kuna rahvastik väheneb ja hariduses on puudujäägid. Halvad ajad majanduses on aga harva hetked, mil valitsused suruvad läbi julgeid majandusettepanekuid.
Kõige suurem komistuskivi on maailma juhtivate riikide majanduslik nõrkus. USA-l ja ELil on nõrkade näitajatega võitlemiseks jäänud vähe eelarvelisi ja rahalisi mõjutusvahendeid. Lühiajalised intressimäärad USAs on 40 aasta madalaimad ? 1,25. Kongress on vähendanud Bushi administratsiooni 10aastast 726miljardilist maksukärbete kava ja USA kümneks aastaks planeeritud 2triljoniline eelarvedefitsiit kasvab seoses kulutustega Iraagi sõjale, kusjuures president Bush nõuab sel aastal täiendavalt 80 miljardit ehk 0,8 SKPst sõjalisteks lisakulutusteks.
Need kulud imavad endasse produktiivsed ressursid. Seda näitas tootlikkuse ja sissetulekute kiire kasv, mis järgnes nn rahudividendidele pärast külma sõja lõppu. Peale selle ei kata teised riigid (Araabia riigid, Saksamaa ja Jaapan) Ameerika sõjalisi kulutusi, nagu see toimus 1991. a Lahesõjas. Praegu oleme me olukorras, kus sõda finantseeritakse valitsusvõlaga, mis koormab tulevasi põlvkondi, kui inflatsioon seda ära ei söö.
Europiirkonnas oli eelarvestiimulite (madalamad maksud ja/või suuremad riiklikud kulutused) ulatus piiratud, kuni sõda tegi augu stabiilsuspakti, mis sätestab liikmesriikide eelarvedefitsiidi ülempiiriks 3 SKPst. Irooniliselt on seda piiri nüüd erakorralise olukorra tõttu lõdvendatud sõja peamiste vastaste Prantsusmaa ja Saksamaa suhtes. Euroopa Keskpank jääb aga monetaarpoliitikas järeleandmiste tegemise suhtes tõrksaks. Jaapani osas tundub olevat vähe lootust, et maailma suuruselt teise majandusega riik suudaks end välja tuua deflatsioonilõksust. Neli aastat deflatsiooni ja veninud pangakriis ei paku majandusstiimuliteks erilist väljavaadet.
Kõrgemad naftahinnad ähvardavad kogu 45triljonilist maailmamajandust. Naftahinnad on Lahesõjast saadik kõikunud kõrgematel tasemetel ja tõusevad, kui Iraagi või naabermaade naftatööstuse infrastruktuur kahjustada saab. Ebasoodsat mõju majanduskasvule tuntakse igal pool, kuid ilmselt kõige rohkem suure energiavajadusega Lõuna-Koreas ja Hiinas. Kuigi Hiina ametlik kasvutempo jõudis 2002. a 8 protsendini, tähendavad riigi suur eelarvepuudujääk ja laenujääk (umbes 40 SKPst), et Hiina ei saa endale lubada mingit majanduskasvu aeglustumist, kui tahab inimeste töökohti säilitada, eriti maal.
Mõned vaesed riigid saavad otseselt kahjustada Iraagi turu kaotamisest, mis moodustab umbes 40 Vietnami tee-ekspordist ja 20 riisiekspordist. Teiste jaoks on maailma suurriikide nõrkus seotud poliitiliste riskidega.
Türgi on kannatanud tõusva naftahinna, langenud turismisissetulekute (suuruselt teine välisraha allikas). Praegu tekitab Erdogani valitsuse leige toetus USA Iraagi-poliitikale kahtlusi USA pühendumises Türgi majanduslikule heaolule ja turud võivad kahelda Türgi võimes teenindada 2003 ja 2004 100mld avaliku sektori võlga.
Kas koostöö saab taas jalad alla ja kas seda suudetakse sobitada USA terrorismivastase sõja ja massihävitusrelvade levikuga, selgub Iraagi ülesehitamisel. Kuna Saddam Husseini ametist tagandamise ja Iraagi okupeerimise kulud ulatuvad järgmise 10 a jooksul tõenäoliselt 100 kuni 600 mld dollarini, soovib USA ilmselt Iraagi ülesehitamist internatsionaliseerida. Iraagi iga-aastane 20mld naftast ei suuda kulusid katta. Need tulud katavad vaevu põhilise infrastruktuuri taastamise, ümberpaigutatud inimeste toitmise ja majutamise ning riigi tsiviilvalitsuse kulud.
Pärast Talibani väljatõrjumist eelmisel aastal näitas Afganistani valitsusele antud 4,5 mld rekonstrueerimise abidollarit, et mitmepoolne lähenemine ülesehitustööle on võimalik. Kuid mürgitatud õhkkond, mis järgnes vaidlustele ÜROs Iraagi üle, võib praegu USAd selle eesmärgi saavutamisel takistada. Prantsusmaa president Jacques on juba Chirac lubanud panna veto kõigile Julgeolekunõukogu resolutsioonidele ülesehitustöö kohta, mis püüavad sõda õigustada. Kui maailmamajandust tahetakse taastada, peab üksteise mustamine lõppema.
© Project Syndicate
Autor: Brigitte Granville
Enimloetud
1
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
2
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
3
Viimased uudised
Konkurentsiamet: meile pole koondumise teadet tulnud
Konkurentsiamet: meile pole koondumise teadet tulnud
“Kinnitamiseni läheb väga positiivse stsenaariumi korral mõni aasta”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Portfell kasvas üle 60%
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele