Betoonvilla

Eramu on projekteeritud Põhja-Eesti pankranniku lähedusse paikkonnale omaselt küllalt suurele krundile. Naabrusse kerkivad enamasti viilkatusega kivimajad.

Hoone kujutab endast krundi põhja- ja idakülge paigutatud L-kujulist risttahukate kompositsiooni, mille keskmine osa on kahekordne ja väljaulatuvad tiivad ühekordsed. Põhjakülje fassaad on venitatud horisontaalsemaks ja suursugusemaks majaga pika varikatuse abil seotud autovarjualusega. Algusest peale oli selge, et projekteerime betoonelementmaja, seega oli kõige autentsemaks lahenduseks teha 22 meetri pikkune varikatus ühe otstest toetatud paneelina ? mänglev kergus massiivsete detailidega.

Maja on mõeldud 4-liikmelisele perekonnale, kellega sama katuse all, kuid eraldi kahetoalises korteris elavad vanaema-vanaisa. Ühine majapidamine on mõistagi ökonoomne, samuti on hea, kui majas on keegi ka tööajal silma peal hoidmas ning lastele toeks. Samas on sissepääsude ja ruumijaotusega tagatud kummalegi perele omaette olemine. Mõlema leibkonna elutoad avanevad lõunaküljes aia poole, olles liigendatud hooneosadega privaatseteks tsoonideks. Ühiseks pinnaks mõlema pere tarvis on hoone keskel asuv saun. Muidu on kõik ruumid eraldi. Kahekorruselise osa ülakorrusel asuvad pere magamistoad, millest saab väljuda madalama osa katuseterrassidele.

Üldiselt on betoonelement n-ö liinitoode, mille puhul on ökonoomne toota võimalikult palju sarnaseid elemente. Et aga eramaja on niigi suhteliselt eriline ja väike tellimus, ei ole selles projektis paneelide optimeerimisele pearõhku asetatud ? lahendus järgib funktsiooni. Betoondetailidest maja puhul tuleb tehnosüsteemide projektid kindlasti varakult valmis teha, kuna detaile valmistades tuleb kõikvõimalike torude läbiviigud ning kanalid juba ette näha. Näiteks paneelis paiknevate elektrijuhtmete jaoks on juba tehases paigutatud betooni sisse plasttorud ning seinale elektrikarbikud. Ära saab kasutada ka vahelaepaneelide õõnsusi, näiteks ventilatsioonitorudele. Soovitatav on võimalikult palju tehnosüsteeme kavandada kohapeal ehitatavatesse siseseintesse, et paneelid ei oleks liiga keerukad ja ehituse käigus saaks veel meelemuutusi arvesse võtta.

Välisviimistluse osas on betoonpaneelil tegelikult palju võimalusi ? igasugused mehhaaniliselt töödeldud faktuursed või puistega kaetud pinnad, keemiline töötlus või värvipind. Selle maja puhul on hoone välispinnaks sile vormipind, mille võib soovi korral hiljem ka üle värvida. See on ühtlasi odavaim lahendus. Sisemine seinapind on betoonivalu pealmine pind, mis vajab viimistluseks maalritööd. Laed on betoonpaneelidest ? need värvitakse. Et paneelidel on lubatud kuni 10 mm tolerants ehk kõikumine ja lage siledaks pahteldada on mõttetu, jäävad lakke paneelide vuugid.

Betoon on alati olnud arhitektide jaoks meeldiv ja ?ehe? materjal, sest täidab mitme-otstarbeliselt nii kandvat kui ka katvat rolli ning võimaldab avarat mänguruumi. Konstruktori ning ehitaja jaoks on see muidugi märksa tüütum eelkõige betooni tugevdava terasarmatuuri projekteerimise ja kokkukeevitamise tõttu.

Betoonelement oma olemuselt on prefabritseeritud detail, mida toodetakse tehases ja paigaldatakse valmis paneelina seinaks või laeks. Käesolevas projektis on seinapaneel kolmekihiline, mis koosneb 15 cm paksusest kandvast sisekoorest, 20 cm soojustusest ning 7 cm paksusest väliskoorest, mis on ühtlasi väliseks piirdekonstruktsiooniks.

Autor: Ralf Tamm