?OpenOffice.org tarkvarast on saanud esimene tõeliselt arvestatav konkurent Microsoft Office?ile ja seda tuleks tõsiselt võtta,? ütles OpenOffice.org?i nn maaletooja MTÜ Offline.ee liige Henrik Veenpere. Peamiseks eeliseks nimetas Veenpere hinda ja litsentsitingimusi, OpenOffice?i võib kasutada ja levitada tasuta.
?Kasutajatena näen eelkõige avaliku sektori asutusi, kus maksumaksja oma raha kulutamist alati huviga jälgib, ja väiksemaid ettevõtteid, kes kümnete tuhandete kulutamist kontoritarkvarale endale lihtsalt lubada ei saa,? rääkis ta. Tarkvara võib endale tasuta tõmmata Offline.ee kodulehelt.
?On näha, et paketti on tõmmatud näiteks Regionaalhaiglast, Sisekaitse Akadeemiast, politseiasutustest, Tartu Ülikoolist, aga me ei saa öelda, kuivõrd need külastused on seotud nende asutuste tegeliku IT-poliitikaga või hoopiski töötajate erahuvidega,? sõnas Veenpere. ?Paketti on tõmmatud 800?1000 korda kuus ja ligi pääsevad ainult Eesti asutused ja eraisikud.?
Artikkel jätkub pärast reklaami
OpenOffice.org-i paketi vabatahtliku eestindamise projekti koordinaator Peeter Russak on tarkvara koos teiste vabatahtlikega hobi korras eesti keelde tõlkinud.
Russaku sõnul plaanitakse OpenOffice?i kasutuselevõttu Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus, keskkonnaministeerium võttis tarkvara kasutusele juba mullu sügisel.
Keskkonnaministeeriumi infosüsteemide osakonna spetsialisti Meelis Merilo sõnul alustas ministeerium vabavarale ülemineku kavandamist kontoritarkvara osas juba 2001. aastal.
?OpenOffice?i funktsionaalsus on sarnane Microsoft Office?i omaga, praegu on OpenOffice?i tarkvara kasutusel umbes 40 arvutis,? rääkis Merilo. ?Plaanime kasutada OpenOffice?i tarkvara esialgu umbes kahes kolmandikus arvutitest.?
Kui palju pidanuks ministeerium maksma tarkavara eest juhul, kui otsus oleks langetatud Microsofti kasuks, ei osanud Merilo täpselt öelda, ent märkis, et MS Office XP litsents maksab umbes 7200 krooni arvuti kohta.
?Tarkvara on tasuta ja funktsionaalsus on piisav enamikule kasutajatele. Sellega seoses saab ministeerium otstarbekamalt kulutada tarkvara ostudeks kuluvat raha,? lisas ta.
Ehkki tarkvara ise on tasuta, pidi riik välja käima ligi 200 000 krooni, mis läks eesti keele poolituse ja õigekirja kontrollimise tarkvara hankele.
Microsofti Balti piirkonna müügijuht Taivo Remmelgas ütles, et Microsoft Office on riigisektoris domineeriv kontoritarkvara. Microsofti ja Eesti riigi vahel allkirjastati sügisel järjekordne soodusleping, mille kohaselt laieneb riigisektorile Microsofti toodete kõige madalam Eestis pakutav hinnatase.
Hetkel kuum
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Artikkel jätkub pärast reklaami
?Meie senine kogemus oma partnerite ja klientidega suheldes on näidanud, et OpenOffice?i kasutuselevõtt ei ole imerohi IT-kulude vähendamiseks,? ütles Remmelgas. ?Viimasel ajal olen kuulnud juhtumitest, kui katsetatakse MS Office?i alternatiive, nagu OpenOffice või StarOffice, ning mõne aja pärast kolitakse ?vanale heale? Microsoftile tagasi. Reaalsus on see, üleminek ühelt teisele nõuab igal juhul lisainvesteeringut, kasutajatugi nõuab rohkem aega, pädevaid koolitusfirmasid pole lihtne leida, puudub võimalus tarkvara keskseks haldamiseks.?
Remmelgas lisas, et Microsoft Office on eestindatud ja juba ammu spelleriga varustatud ilma riigipoolse rahastamiseta.
?Kui keskkonnaministeerium oleks oma tarkvara muretsenud läbi tsentraliseeritud riigihanke, saanuks ministeerium selle 2000 krooni eest töökoha kohta, mille nad oma eelarvest OpenOffice?i arendamise projekti investeerisid, pisut rohkem kui ainult spelleri,? märkis ta.