- OMX Baltic−0,17%299,54
- OMX Riga−0,12%888,37
- OMX Tallinn0,11%2 063,48
- OMX Vilnius−0,02%1 207,48
- S&P 5000,32%6 263,7
- DOW 300,53%44 254,78
- Nasdaq 0,25%20 730,49
- FTSE 100−0,13%8 926,55
- Nikkei 225−0,15%39 602,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,61
- OMX Baltic−0,17%299,54
- OMX Riga−0,12%888,37
- OMX Tallinn0,11%2 063,48
- OMX Vilnius−0,02%1 207,48
- S&P 5000,32%6 263,7
- DOW 300,53%44 254,78
- Nasdaq 0,25%20 730,49
- FTSE 100−0,13%8 926,55
- Nikkei 225−0,15%39 602,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,61
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Traadita internet tasuliseks
Praegu on 100st Eesti traadita interneti (WiFi) levialast 70 tasuta ja 30 tasulist.
?Optimistlike prognooside kohaselt jõuame aasta lõpuks 200 levialani,? prognoosis traadita internetti propageeriva Wifi.ee toimetaja Veljo Haamer. ?Pool neist on tasuta, kolmandik on Eesti Telefoni, Unineti ja Tele2 omad ning tasulised, ülejäänud on kaupmeeste-baaripidajate tehtud ja tasulised.?
AS Uninet teatas hiljuti oma traadita interneti punktide tasuliseks muutmisest. Näiteks tuleb interneti kasutamise eest tasuda juba Coca-Cola Plazas, pubis Seiklusjutte Maalt ja Merelt, Buldogi pubis ja mujal. Kokku pakub Uninet teenust umbes kümnes kohas, suve jooksul lisandub veel 20 tasulist traadita interneti punkti. Piletit saab osta SMSiga.
?10 krooni ligipääsu eest on võrreldav ühe tee või kohvi ostmisega. Kui sa tahad teed või kohvi, siis sa ka ostad selle, samuti on WiFiga,? ütles Unineti juhatuse liige Taavi Talvik. ?Loodame, et päevapilet katab kulutused WiFi punktidele ning neid ei ristsubsideerita enam teiste teenuste arvel.?
Samas tõdes Talvik, et suurt tuluallikat sellest teenusest tõepoolest ei näe. ?Parimate visioonide kohaselt on aasta lõpuks võib-olla tuhatkond kasutajat,? ütles ta. ?Ma ei usu, et paari aasta jooksul ulataks üle ühe protsendi Unineti käibest.?
Talvik lisas, et ka tasuta WiFi punktid ei kao. ?Kindlasti jäävad tasuta punktid kohtadesse, kus mõni firma või asutus on huvitatud, et selline tasuta teenus oleks saadaval,? sõnas ta. ?Näiteks otsustab juuksurisalong, et tema klientidel oleks mugav fööni all pead kuivatades veeta aega internetis surfates.?
Eesti Telefoni interneti ja andmeside talituse direktor Margus Kurm ütles, et tasuta internetipunkte ilmselt jääb, kuid võtmeküsimus on teenuse kvaliteedis.
?Meie oleme eesmärgiks seadnud turvalise ja kvaliteetse teenuse, lisaks kavandame WiFi roaming?ut, et ka välismaal olles saaks tasulistes WiFi levialades meie teenust kasutada,? ütles ta. ?Tasuta levialade omanikel on ilmselt raske selliseid väärtusi kasutajatele pakkuda.?
Eesti Telefoni traadita internet läks tasuliseks juba mullu detsembris. Ehkki Unineti hind on soodsam, Eesti Telefon hinnamuutust ei plaani.
Eesti Telefonil on praegu 22 tasulist WiFi leviala, kuid GPRSi vahendusel toimib teenus kõikjal üle Eesti, püsikasujataid on 350. Kurm prognoosis, et kasutajate arv kasvab üle tuhande 2004. aasta alguseks.
?Teenus moodustab käibest kaduvväikese osa. Eesmärk on praegu teenust arendada ja trendiga kaasas käia, mitte aga suurt tulu teenida,? sõnas Kurm.
Ühe tasuta traadita interneti punkti on avanud ka Tele2, teenust saab kasutada Tallinnas Jazzi autokäsipesulas. Tele2 Eesti avalike suhete juht Inga Jagomäe ütles, et Tele2 plaanib avada traadita interneti punkte küll, ent ei soovinud täpsemalt plaanidest rääkida.
?Teenus muutub tasuliseks, hinnad saavad olema soodsamad kui konkurentidel,? ütles Jagomäe.
Enimloetud
1
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
3
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Viimased uudised
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele