- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,78%40 970,89
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,69
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,78%40 970,89
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,69
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põllumaa hinnatõus jääb aastas 25 kanti piiresse
Üldise hinnatõusuga tõusevad ka kinnisvarahinnad. Haritava maa hindadest rääkides on kindlasti oluline põllumajanduspoliitika ja tootmismahtude reguleerimine.
Hinnad ja nende muutumine naaberriikides ei mõjuta oluliselt Eesti turgu, küll aga mõjutab seda kohalik nõudlus ja pakkumine. Euroliidu majandusruumiga ühinemine ei taga automaatset hinnatõusu, seda toetavad vaid nõudluse kasvu, sh põllumajanduslikku tootmist, elavdavad tegurid.
Sõltuvalt asukohast, sihtotstarbest, kvaliteedist jms on arengud väga spetsiifilised ja võivad eri turusegmentides olla väga erinevad, mistõttu üldistamised ?tõuseb-langeb?, ?keskmine? ei saa olla adekvaatsed.
Arenenud turusektoritele on iseloomulik, et hinnatõus puudutab eelkõige parema asukohaga ja kvaliteetsemaid varasid (ka haritava maa puhul), kehvemate varade turg on vähem aktiivne, seetõttu vähem likviidne ning hinnamuutused võivad olla ka negatiivsed.
Euroopa riikide haritava maa hindade suured erinevused puudutavad just parema kvaliteediga maid, kehvemate maade hinnad on suhteliselt sarnased (5000?10 000 kr/ha), kusjuures hinnaerinevused süvenevad. Riikidesiseselt on hinnaerinevused väga suured, näiteks Rootsis 5000?70 000 kr/ha, Soomes 15 000?80 000 kr/ha.
Seega võib eeldada, et võimalik haritava maa hinna tõus Eestis puudutab eelkõige paremaid maid, halvema kvaliteediga ja ebasoodsas asukohas maa hinnad püsivad stabiilsed või isegi langevad. Seetõttu hinnadiferentsid süvenevad ka meie turul. Haritava maa praegused hinnaerinevused Eestis on väikesed, jäädes vahemikku 3000?10 000 kr/ha.
Ei julge küll prognoosida, et ka positiivse stsenaariumi puhul oleks haritava maa hinna tõus kiirem kui senistes aktiivsemates turusektorites. Kui haritava maa hinna tõus on tulevikus ligikaudu 25 aastas, tõuseb praegune keskmine (5000 kr/ha) viie aastaga 15 000 kr/ha, ehk peaaegu pooleni Rootsi ja peaaegu kolmandikuni Soome keskmisest hinnatasemest. Üksikute väga ?magusate? põllumajandusliku kasutusega tükkide puhul võib hinnatõus olla ka kiirem. Spekuleerides 50-lise hinnatõusuga aastas, jõuaks senine hind 10 000 kr/ha viie aastaga tasemeni 75 000 kr/ha, mis oleks Soome ja Rootsi tipphindadele väga lähedal.
Seadusandlik kliima võib oluliselt mõjutada loomulikku nõudluse ja pakkumise vahekorda turul, seega ka hinnataset ja hinnatrende. Kinnisvaraturg on seotud riigi põllumajanduspoliitikaga, regionaalpoliitikaga, sotsiaalpoliitikaga, elamupoliitikaga, fiskaalpoliitikaga. Haritava maa seisukohast on oluline põllumajanduspoliitika, mis on seotud kvootidega ? piiratud tootmisega kaasneb piiratud nõudlus tootmisvahendite (sh maa) järele, mis toob kaasa hinnalanguse ja mingi osa maa põllumajanduslikust kasutusest väljumise. Nende maade puhul on edasine väärtuse küsimus seotud juba alternatiivse kasutuse võimalustega (eelkõige turism ja puhkus, ka elu, äri, tootmine).
Piirangud turule sisenemiseks mõjuvad samuti nõudlust pärssivalt. Nende rakendamise tõhususe üle on vaieldud nii Eestis kui mujal maailmas, eriarvamused kindlasti jäävad. Eesti ?ärimeeste? nutikust ja eetikareegleid silmas pidades tuleks piirangutesse suhtuda skeptiliselt ? kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Seega võib kasvada varitehingute osakaal kinnisvaraäris.
Härmo Haljaste, Kaanon Kinnisvara juhataja
Hetkel kuum
Vastavalt kokkuleppele rakendab Eesti Euroopa Liiduga ühinemise päevast alates täies ulatuses kapitali vaba liikumise peatüki, mis puudutab ka kinnisvara ostu ja müüki. Samas on paljudes ELi riikides seatud karmid kitsendused põllu- ja metsamaa omandamisele. Näiteks Taanis nõutakse põllumaaostjalt põllumajanduslikku haridust, pikaajalist põllumajandusliku tootmise kogemust, püsiva eluaseme olemasolu ostetava maa läheduses; Prantsusmaal on aga vajalik kogu külarahva nõusolek maa müügiks. Väljastpoolt põllumajandussektorit tulevatele inimestele on investeerimine põllumaadesse välistatud.
Ka Eestis kehtib kinnisasja omandamisel, mille kõlvikulises koosseisus on põllumajandusmaad rohkem kui 10 ha, rida piiranguid ja suure tõenäosusega jäävad need kehtima ka liitumise järel. Piirangud vähendavad aga nõudlust ja mõjutavad hindu.
See võib olla üks põhjus, miks ei tõuse põllu- ja metsamaade hinnad Eestis hüppeliselt. Kaupade ja teenuste puhul peaks kehtima ühe hinna reegel, mis tähendab, et transpordikulude puudumisel on Euroopa turul kaubal ainult üks hind.
Tegelikkuses erinevad kaupade hinnad liikmesriikides ligi kaks korda. Kuna kinnisvaratehingud on keerukad, kulukad, aeganõudvad ja lokaalse iseloomuga, siis on hinnaerinevused veelgi suuremad. Hinnatõus sõltub siiski peamiselt Eesti elanike elatustaseme tõusust, seadusandlikest piirangutest, maksupoliitikast, põllumajanduse arengust ja seal saadavatest toetustest ning veel paljudest teistest teguritest.
Autor: Veronika Ilsjan
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele