Vältimaks tülikaid ja aeganõudvaid krundi kinnistamise protseduure, tuleb esmalt selgitada, kas suvila, mida soovite osta, on kinnisasi või vallasasi.
Teise olulise asjana tuleks nõuda suvila müüjalt kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud kasutusluba. Silmas tuleb pidada seda, et paljudele endiste aianduskooperatiivide maa-alal paiknevatele suvemajadele ei ole väljastatud kasutusluba, st juriidiliselt on tegemist poolelioleva ehitisega, mida ei ole küll keelatud kasutada, kuid millele tuleb varem või hiljem vormistada nõuetekohane kasutusluba.
Kolmandaks: kui suvilale ei ole väljastatud kasutusluba ja hoone on nn pooleliolev ehitis, tuleb selgitada, kas suvila on ehitatud õiguslikul alusel, st kas on olemas kohalikus omavalitsuses kinnitatud suvila projekt ja kas suvila ehitamiseks on üldse väljastatud ehitusluba.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui otsustate ikkagi omandada õigusliku aluseta, st ilma ehitusloata püstitatud suvila, tuleb arvestada, et ehitise seaduslikustamiseks tuleb uuel omanikul taotleda kohalikust omavalitsusest suvilale ehitusluba või kasutusluba vastavalt tänavu 1. jaanuaril jõustunud ehitusseaduse § 72 sätestatud korrale. Arvestama peaks, et ehitusseaduses sätestatud menetluste kord on paljudele ehitustegevusega mittekokkupuutuvatele isikutele küllaltki tülikas ja aeganõudev protsess.
Aga kui soovitav suvila on ikkagi nii ahvatlev, et kohe kuidagi ei saa jätta seda ostmata ja te olete valmis kõik seni tegemata toimingud ja menetlused teostama ise, peaks ülalnimetatud dokumentide puudumine oluliselt vähendama ka ostetava suvila hinda.
Järgnevalt tuleb üle vaadata suvila tehniline seisukord, kus olulisem on küttekollete ja korstnate seisukord, juhul kui suvilas on pliit või ahjuküte, suvila elektripaigaldise vastavus nõuetele, suvila konstruktsioonide ja katuse seisukord. Arvestama peab sellega, et suur osa 15?20 aastat tagasi ehitatud suvilaid on tehtud n-ö käepärastest materjalidest, mille tagajärjel on kogu hoone või selle osad aastate jooksul ?väsinud? või vananenud. Hoone ekspluatatsiooni seisukohalt on kõige olulisemad nn varjatud defektid:
nõukogudeaegsest klaasvillast või termoliidist soojustus on ära vajunud, mille tagajärjel on hoone välisseinte ülaosa sisuliselt ilma soojustuseta;
küttekolded ja suitsulõõrid on ?läbi põlenud? ja murenenud, korstnad on ilmastiku mõjul lagunenud;
Hetkel kuum
Poeketi käive kasvas kümnendiku
Artikkel jätkub pärast reklaami
katuse läbijooksude tõttu on katuse puidust kandekonstruktsioonid niiskuskahjustustega, võib-olla isegi pehastunud;
põrandatalad ja laagid, kui nad on paigaldatud liivalusele või tellispostidele, on põranda konstruktsiooni aluse pinnase niiskuse ja puuduliku tuulutuse tagajärjel pehastunud;
Artikkel jätkub pärast reklaami
nähtavateks puudusteks või defektideks on põhiliselt akende ja välisuste ebatihedus, puidust välisvooderdise pehastumisnähud.
Oluline on kontrollida suvila heitvete kanaliseerimise tingimusi.
Arvestades üha karmistuvaid keskkonnakaitse nõudeid, tuleks kontrollida (kui suvila ei ole kanaliseeritud vastava piirkonna ühtsesse kanalisatsioonisüsteemi), millises seisukorras on suvila heitvete kogumiskaevud või lokaalsed puhastid. Ei ole sugugi harvad juhused, kus suvilal on küll heitvete kogumise kaev, kuid tegelikult imbub heitvesi teadlikult tekitatud ebatiheduste kaudu pinnasesse, sealt edasi põhjavette, lähimasse veekogusse või, mis veel halvem, suvilaomaniku enda või aiandusühistu puurkaevu.
Kui suvilat soovitakse osta aastaringseks kasutamiseks, tuleks tingimata kontrollida ka veevarustuse välistorustiku rajamissügavust. Suviseks kasutamiseks ehitatud suvilatel ei ole välisveetorustik üldjuhul rajatud sellisele sügavusele, mis tagaks torustiku mittekülmumise talveperioodil.
Suvila ostuprotsessi võiks konsultandina kaasata spetsialisti kas mõnest projekteerimisfirmast või ehituse omanikujärelevalve teenust osutavast firmast.
Autor: Valter Napits