- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,12%6 378,33
- DOW 300,01%44 638,32
- Nasdaq 0,26%21 153,66
- FTSE 100−0,01%9 135,29
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,37
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,12%6 378,33
- DOW 300,01%44 638,32
- Nasdaq 0,26%21 153,66
- FTSE 100−0,01%9 135,29
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vedomosti: Jukos neelab Sibnefti alla teisel katsel
Eile tegid naftakompaniid Jukos ja Sibneft lõpu turgu ärevil hoidnud kuuldustele, teatades tulevasest liitumisest, kirjutab Vedomosti.
Tegelikult on see vene äri ajaloo esimene 'sõbralik' nii mastaapne allaneelamine: Jukos muutub JukosSibneftiks - naftavarudelt maailma suurimaks erakompaniiks.
Jukose andmetel on kompanii tuumikaktsionärideks Group Menatep - 60,5%, fond Veteran - 10%, kompaniile endale kuulub 3,6%, 10,6% on portfelliinvestorite käes jne. Sibneft oma aktsionäride koosseisu ei avalikusta: 93% aktsiatest on 5 nominaalse valdaja käes.
Eilsete kauplemiste järel vene börsil oli Jukose turukapitalisatsioon 25 mld, Sibneftil 11,47 mld dollarit.
Nagu teatasid eile Jukose juhatuse esimees Mihhail Hodorkovski ja Sibnefti president Jevgeni ?vindler, hakkab ühinenud kompanii kandma nimetust JukosSibneft. Seda hakkab juhtima Hodorkovski, ?vindler saab direktorite nõukogu esimeheks pärast aktsionäride formaalset heakskiitu.
Esimesel etapil ostab Jukos 3 mld dollari eest 20% Sibnefti aktsiatest selle tuumikaktsionäridelt. Hiljem, nagu öeldakse ühisavalduses, toimub aktsiate vahetus 0,36125% JukosSibnefti aktsiat 1% Sibnefti aktsiate eest. Udustest sõnastustest ei ole võimalik teha ühest järeldust, kas jutt on uue kompanii loomisest või allaneelamisest. Allikas, kes on kursis megatehingu asjaoludega, selgitas aga Vedomostile veendunult et see on allaneelamine: kogu tehingu Sibnefti aktsionäridega viib läbi Jukos ja pärast aktsiavahetust kompanii lihtsalt muudab nimetust.
Sibnefti aktsiate paketti, mis osaleb vahetuses, ei nimetatud. Sibneft ei lükanud aga ümber hiljuti ilmunud informatsiooni, et tuumikaktsionäridele (nende hulka kuuluvad tippjuhid ja T?ukotka kuberner Roman Abramovit?) kuulub juba 92% aktsiatest. Sellisel juhul oleks nende osa ühinenud kompaniis 26,1%. Põhimõtteliselt arvestab Jukos saada enda kätte 100% Sibnefti aktsiatest. Nagu öeldi avalduses, teeb JukosSibneft Sibnefti väikeaktsionäridele õiglase pakkumise.
Paljud ettevalmistatava tehingu detailid jäid eile segaseks. Näiteks pole senini selge, kust võtab Jukos oma aktsiad vahetuseks. Turul ringleb juba kuuldus 26% aktsiate emissioonist, kuid Vedomosti allikas lükkas selle ümber. Tema sõnul pole emissioon välistatud, kuid tõenäolisemalt ostab Jukos osa oma aktsiatest Group Menatepilt. Esimesel etapil jääb ühinenud kompaniis kontroll (arvestades ka fondi Veteran paketti) Jukose tuumikaktsionäride kätte.
Alfa-panga analüütik Konstantin Reznikov loeb Sibnefti ostmist 17%-lise preemiaga turuhinnale täiesti vastuvõetavaks arvestades arengudünaamikat ja majandusnäitajaid. Temaga on nõus Valeri Nesterov Troika Dialogist. Ta ei välista, et Jukosel polnud aega kaubelda, sest Sibneft oli üpris meelitav objekt allaneelamiseks väliskompaniide poolt.
Atoni analüütik Steven Dashevsky räägib, et uus kompanii võib tõusta terves maailmas liidriks tootmise alal. Kui nad säilitavad eelmise aasta kasvutempo, siis lähenevad nad juba sel aastal ExxonMobilile ja Shellile, räägib Dashevsky. Tema sõnul toodab ExxonMobil päevas 2,5 mln barrelit, aga JukosSibneft tõuseb 2,4 mln barreli päevatasemele.
Konkurendid võtsid teate vastu üldiselt heatahtlikult. Loodava TNK-BP president Rober Dudley arvas, et tehing viitab vene turu küpsusele. Lukoili avalike suhete juht Aleksandr Vassilenko sõnas, et nad on alati rääkinud, et Venemaale jääb lõpuks 4-5 suurkompaniid - mõnele võib see mitte meeldida, aga see on objektiivne protsess.
Ühinenud kompanii varud on koos Sibneftile kuuluva Slavnefti osaga 19,4 mld barreli ekvivalentühikut (2,65 mld tonni). Eelmisel aastal tootis Jukos umbes 70 mln tonni naftat ja töötles oma tehastes ümber 33 mln tonni, Sibneft tootis 26 mln tonni ja töötles ümber 13 mln tonni. Slavnefti toodangumaht oli 14,7 mln tonni. Seega ületab ühinenud kompanii summaarne toodang 100 mln tonni aastas. See asetab kompanii erakompaniidest esimesele kohale naftavarude poolest ja neljandale naftatoodangu osas.
Hetkel kuum
See oli aga juba kompaniide teine tõsine katse ühineda: täpselt 5 aastat tagasi teatasid Jukose ja Sibnefti aktsionärid pidulikult ühinemisest ja uue kompanii tekkimisest JUKSI nime all. Kokkuleppele kirjutasid tookord Hodorkovski ja ?vindler alla 19.jaanuaril peaminister Viktor T?ernomõrdini juuresviibimisel. Eeldati, et uuest kompaniist läheb 60% Jukose ja 40% Sibnefti omanike kätte. Hodorkovski põhjendas ühinemise mõtet sellega, et tulevik on vaid neil kompaniidel, mis toodavad üle 100 mln tonni aastas. Kohe tundis JUKSI vastu huvi prantsuse Elf Aquitaine - märtsis kirjutati isegi alla lepingule 5% aktsiate müügi kohta 528 mln dollari eest.
JUKSI eksisteeris aga vaid pisut kauem, kui T?ernomõrdin püsis peaministri toolil: juba mais peatati kompaniide ühinemine. Fiasko põhjusteks toodi kõige erinevamaid versioone: juhtimismeetodite lahkuminekust kuni tõsiste finantslahkarvamusteni. Hiljem rääkisid inimesed, kes olid ühinemise juures, et see oli lihtsalt halvasti ettevalmistatud ja partnerite osad arvestati kokku nö salvrätil.
<#Vedomosti=http://www.vedomosti.ru/stories/2003/04/23-55-01.html>
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele