Kõige kaasaegsem ja kasulikum variant on iga firma jaoks täishaldusleping. Täishaldus tähendab seda, et kogu kinnisvara haldamine ja hooldamine ostetakse sisse. Outsourcing on väga levinud näiteks IT-valdkonnas. Järjest rohkem kasutatakse seda ka kinnisvarahalduses. Kinnisvara haldamise ostmine haldusfirmalt annab näiteks AS Minu Vara klientide seas läbi viidud uuringu põhjal 12?17lise kokkuhoiu.
Täishalduslepingu puhul on kogu kinnisvaraga seotud tegevus firmast välja viidud. Kinnisvara haldamise, hooldamise ja majandamisega seotud küsimuste lahendamine ostetakse sisse kompleksteenuse või terviklahendusena. Firmal on personaalne haldur ehk kontaktisik, läbi kelle suheldakse kõigis valdkondades. Olgu see siis kinnisvara korrashoid, jooksev remont, turvateenused või midagi muud. Täishalduslepingusse võivad mahtuda ka näiteks bürootugi ja muud tugiteenused. Näiteks catering ehk toitlustus või side- ja internetilahendused. Firma saab täie pühendumusega keskenduda oma põhitegevusele.
Kui firma otsustab näiteks laieneda või kokku tõmbuda või profiili muuta, siis muutuvad ka tema vajadused tugiteenuste osas. Täishalduslepingu puhul on kinnisvaraga seotud muudatuste sisseviimine kõige lihtsam. Pole vaja inimesi koondada, samuti ei jää üle inventari, mida peaks võõrandama või maha kandma.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seega ? peamine kokkuhoid tuleb töövahendite, personali, palga-, töökoha-, koolitus- ning kaudsete kulude ressursside arvelt. Pealegi muutuvad kinnisvara haldusega seotud kulud firma raamatupidamises senisest läbipaistvamaks.
Praegu jälgitakse kogu maailmas motot ? keskendu põhitegevusele! Kui kinnisvara haldamine ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka, siis tasub kindlasti kaaluda täishalduslepingu sõlmimist. Eestis on juba hulk firmasid, kes suudavad kinnisvara täishaldust piisavalt professionaalselt ja kvaliteetselt pakkuda.
Professionaalse teenusega tagatakse kinnisvara suurim potentsiaalne tulusus ja optimaalseimad lahendused varade haldamisel, mille saavutamiseks jääb muu valdkonna spetsialistidel enda teadmistest ja kogemustest reeglina väheseks.
Kalle Norma, Uus Maa Kinnisvarahaldus OÜ tegevdirektor
Haldusteenuse sisseostmise või ise haldamise valikul peab arvestama mitmete asjaoludega. Olulisemad neist on:
Hetkel kuum
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Artikkel jätkub pärast reklaami
kinnisvara kasutusotstarve ? korruselamute ja äripindade omanikel on üldjuhul soodsam täisteenus sisse osta. Eramajade omanikel on soodsam vajalikud toimingud ise ära korraldada. Tehnorajatiste omanikel (raudtee, elektriliinid jms) ei ole võimalik teenust osta, kuna kitsalt spetsialiseerunud teenuse pakkujaid meie väikesel turul lihtsalt ei ole piisavalt;
kinnisvara maht ? ühe hoone haldamine palgal oleva tööjõuga on kulukam kui teenuse ostmine. Seetõttu on suurem osa korterelamute omanikke otsustanud teenuse sisseostmise kasuks. Teisest küljest vaadates, kui ühele omanikule kuulub näiteks 5 ärimaja, on kulutused palgatööjõule ja teenuse ostmisele võrreldavad;
kinnisvara asukoht ? suuremates linnades on võimalik haldusteenust osta, väiksemates asulates teenusepakkujad puuduvad ja seal on ainukeseks võimaluseks haldusküsimused ise ära lahendada;
Artikkel jätkub pärast reklaami
teenuse kvaliteet ? kui omanikud soovivad professionaalset teenust, tuleb selle eest tõenäoliselt ka senisest rohkem tasuda. Samas ei tähenda kallim teenus alati paremat kvaliteeti ja odava teenusega kaasneb üldjuhul ka madalam kvaliteet.
Kokkuvõtteks võib öelda, et teenuse ostmise või ise haldamise otsustamine on omanike pädevuses ja ainuõiget kõikidele sobivat soovitust anda ei ole võimalik.
Igal juhul soovitan tänaste halduskulude hindamiseks küsida professionaalset teenust osutavalt haldusfirmalt pakkumist, et hinnata praeguste halduskulude otstarbekust.
Autor: Sven Suurväli