- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,36%6 348,14
- DOW 30−0,66%44 337,69
- Nasdaq −0,16%21 063,52
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,86
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,36%6 348,14
- DOW 30−0,66%44 337,69
- Nasdaq −0,16%21 063,52
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,86
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vanad elektriseadmed saavad taas tooraineks
Eurooplane toodab keskmiselt 14 kg seda liiki jäätmeid aastas, samas 90 elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmetest jõuab eelkäitluseta prügimäele või põletamisele.
Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete (EESJ) osakaal olmejäätmetes on 4 ja nende määr kasvab 16?28 iga viie aasta jooksul ehk kolm korda kiiremini kui olmejäätmete keskmine kasv. Lisaks sellele on EESJ üks suuremaid raskmetallide ja orgaanilise ebapuhtuse allikaid.
Elektri- ja elektroonikaseadmeid võib nimetada probleemtoodeteks (jäätmeseaduse eelnõus toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist).
27. jaanuaril 2003. aastal võttis Euroopa Nõukogu ja europarlament vastu kaks direktiivi.
1) Direktiiv 2002/96/EC ? elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta:
elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete tekke vältimine ning nende jäätmete korduvkasutamine, ümbertöötlemine või teiste lõplikku kõrvaldamist vähendavate taaskasutuse vormide kasutamine;
elektri- ja elektroonikaseadmete elutsükliga seotud isikute ? tootjad, müüjad ja tarbijad ? ning EESJ käitlusega otseselt seotud isikute keskkonnaalase käitumise parandamisele kaasaaitamine.
Hetkel kuum
2) Direktiiv 2002/95/EC ? teatud ohtlike ainete kasutamise kitsenduste kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes:
liikmesriikide seaduste lähendamine elektri- ja elektroonikaseadmetes kasutatavate ohtlike ainete piirangute ja inimeste tervishoiu ning jäätmete keskkonnasõbraliku taaskasutamise ja kõrvaldamise osas.
1. mail algas keskkonnaministeeriumi tellimusel uuring eesmärgiga kaardistada elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkivad jäätmed Eestis ja hinnata turgu nende käitlemise aspektist. Tegemist on esimese etapiga elektroonikajäätmete keskkonnasäästliku utiliseerimise ja taaskasutamise teel. Pärast uuringu valmimist on kavas korraldada selle esitlus ja seminar.
Uuringu viib läbi Soome ettevõte HFT Network OY koostöös allakirjutanuga ning see peab andma lähteandmed edasiseks tööks, et leida elektroonikaseadmete jäätmete optimaalne käitluslahendus Eesti jaoks.
Maren Pärn, Ragn-Sellsi turundus- ja müügijuht
Kui Eesti saab ELi liikmeks järgmisel aastal, siis 2005. aastal peab elektroonikajäätmete kogumissüsteem toimima ka meil.
31. detsembriks 2006. aastal peab Eesti saavutama suurte kodumasinate (külmikud, pesumasinad, mikrolaineahjud) osas jäätmete taaskasutamise koguse suurendamise vähemalt 80ni seadme keskmisest kaalust ning korduvkasutatavate ja ringlussevõetavate osade, materjalide ja ainete koguse suurendamise vähemalt 75ni. Piltlikult öeldes, 80 pesumasinast tuleb taaskasutada ehk siis kas ümber töötada samaks või teiseks esemeks või kasutada energia saamiseks ning 75 samast pesumasinast peab olema uuesti kasutatav, kas vahepealse töötlemiseta või töötlemisega, v.a energia tootmine.
Infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmete ? personaalarvutid, sülearvutid, printerid, mobiiltelefonid jne ? puhul peab vastavate jäätmete taaskasutamise kogus suurenema 75ni seadmete kaalust ning korduvkasutatavate ning ringlusse võetavate osade, materjalide ja ainete kogus peab suurenema vähemalt 65ni seadmete kaalust.
Autor: Margus Vets
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele