- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,69
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,69
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tasulist maanteed on lihtsam korras hoida
Äripäeva arvates võiks põhimaanteed ehitada valmis laenurahaga ? jupikaupa tee-ehitus ja remont ei taga teede ühtlast kvaliteeti, pidevad teetööd takistavad liiklust, suurendades samal ajal liiklusohtu. Pealegi on jupiti laenuvõtmine ja ehitamine kulukam.
Teede- ja liiklusspetsialistid teavad öelda, et enam kui 90 protsenti liiklusõnnetustest põhjustavad inimesed ise oma väärkäitumisega. Aga kui ka vaid kümnendik avariidest on põhjustatud kehvadest teedest ja nigelavõitu liikluskorraldusest, ei tähenda see, et selle ülejäänud 10 protsendi vähendamise nimel ei tasu pingutada.
Pingutus tähendaks aastas vähemalt paarikümmet säästetud elu (eelmisel aastal hukkus liiklusõnnetustes 224 inimest), ligi 300 inimest pääseks vigastustest (2862), kulutamata jääks miljoneid krooni raviks ja lõhutud sõidukite remondiks.
Eelmisel aastal eraldas riik ümmarguselt miljard krooni teede ehituseks ja remondiks, tänavu on see summa veel suurem ? poolteist miljardit. Maanteedel liiklejad peaksid aina rõõmustama, sest teed muutuvad paremaks, vähenema peaks liiklusõnnetuste arv ja ka teeaukudes lõhutud sõidukite remondikulud.
Samas, liiklemine on ka tänavu sama ebamugav kui mullu ? teid ehitatakse ja remonditakse ka tänavu jupikaupa. Seda hoolimata sellest, et osa teederaha on tulnud seni ja tuleb ka praegu laenudest, osa ISPA-lt. Vähehaaval laenamine tähendab ka edaspidi jupikaupa ehitamist. Veel enam ? saab ühe lõigu teed valmis, tuleb varem rajatut juba lappima hakata.
Koonerdamine tee-ehituses tähendab ühtlasi seda, et tehakse kõige pakilisemat, perspektiivita. Ka näiteks Via Baltica sai mullu küll hulga uusi teelõike, kuid seejuures ei arvestatud liiklussageduse kasvuga ? mõlemas suunas on ikka vaid üks sõidurada ka seal, kus liiklussagedus on juba suur. Tallinna?Tartu maantee jääb aga tänavugi suurema rahasüstita ? uueneb vaid 6,3 kilomeetrit teed.
Maanteeameti andmeil on liiklussagedus meie teedel võrreldes 2001. aastaga hüppeliselt kasvanud ? põhiteedel 9,1, tugiteedel 8 (vrdl 2000/2001 kasvas liiklussagedus põhiteedel 3,4 ja tugiteedel 2,7).
Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituut uuris mullu liiklusõnnetuste toimumispaiku ja ka õnnetuste põhjusi (vt taustamaterjal). Seega on andmed, mille järgi otsustada, kuhu ja kui laiad teed rajada.
Euroopas kulutatakse teede ehitusele ja remondile 1,5?2 SKTst, meie ei jõua niipeagi ka 1,5-ni mitte. Kui võrrelda elanike arvu ja teede kogupikkust, siis oleme oma naabritega võrreldes üsna nigelas seisus ? meil tuleb elaniku kohta kõige rohkem ?kilomeetreid?. Kõigi kilomeetritega teeme tiiru ümber maaera ja kolmandiku teisestki ? teede kogupikkus on üle 55 000 kilomeetri.
Seega tasub ehk kaaluda mõne tee, näiteks korras Tallinna?Tartu maantee tasuliseks muutmist. Ka laenu tuleb tagasi hakata maksma. Ka edaspidi nõuab teedehooldus suuri summasid. Vähemalt võiks selle üle diskuteerida. Liiklemine ei pea olema nüüd ja alati ebamugav.
Autor: ÄP
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele