Leedu rebib end Baltikumi liidriks

Sügaval eestlaste eneseteadvuses istub arusaam, et oleme oma majanduse ülesehitamisel olnud tublid. Ehk mitte sama edukad, kui meie skandinaavlastest põhjanaabrid, kuid oma baltlastest üleaedsed oleme igatahes kaugele maha jätnud. Enesega kohati liigne rahulolu ongi põhjuseks, miks me viimased paar aastat oleme tegelikkuses hoopis Läti ja Leedu sabas sörkinud. Eriti jõuliselt on arenenud Leedu majandus: viimased neli kvartalit on SKT tõus aasta varasemaga võrreldes olnud 7 või enam, selle aasta I kvartalis koguni 9,1.

Kriitikute sõnul on Leedu oma arengutelt lihtsalt Eestist maas ning kordab meie edumudelit paariaastase viitajaga. Taasiseseisvunud Leedu majandusreformid algasid tõesti hiljem ning olid vähemradikaalsed kui Eestis. Erastamine sai õige hoo sisse alles 3-4 aastat tagasi (tipp oli aastal 2000, kui erastati 939 firmat), sellal kui Eestis oli privatiseerimine juba lõpp-järgus. Erastamistehingud on ka üheks põhjuseks, miks Leetu tehtud otseinvesteeringute tase on püsinud jätkuvalt kõrgel (2002.a kasv 23,65).

Leedus on riik varmas kulutama ning riigi ja kohalike omavalitsuste eelarved on juba koostatud defitsiidiga. Üldvalitsuse eelarve defitsiit oli 2002.a 2 SKT-st, sellel aastal peaks see suurenema veelgi ühekordsete ELi lõimumiskulude tõttu. Aastaks 2006 ? pärast liitumisega kaasnevate suurte investeeringute tegemist ? on Leedul kavas viia üldvalitsuse eelarve tasakaalu.

Üleolevate arvustajate kiuste on Leedust kujunemas välisinvestorite lemmikpaiku: lisaks soodsale asukohale (Euroopa kontinendi geograafiline keskpunkt asub Leedu idaosas) on töötajaskond haritud (20,3 kõrgharidusega) ning tööjõukulud regiooni madalaimad.

Keskmine brutopalk kroonides arvestatuna oli Leedus möödunud aasta IV kvartalis 5189 krooni, Eestis 6512 krooni. Eesti on nii mitmeski välisinvesteeringust ilma jäänud, kuna siin pole piisavalt oskustöölisi. Leedu on selles osas soodsamas seisus ? 3,46 mln elanikku ning ajalooliselt suur tööstussektori osatähtsus tagavad paremad võimalused kvalifitseeritud personali valikuks.

Valdava osa (22,9) SKT-st annabki tööstus, hulgi- ja jaekaubanduse panuseks on 15,4 ning transpordi- ja kommunikatsioonisektoril 12,6. Leedu on suurel määral sõltuv headest suhetest oma kaubanduspartneritega ning nende, eriti just Euroopa Liidu, heast käekäigust. Leedu koguekspordist on EL-i osakaal 48 (Eesti vastav näitaja on 71), kuid arvestades Eesti senist suundumust, peaks see suurenema.

Vaatamata paigalseisvale Euroopa majanduspinnasele suurenes Leedu eksport 2002. a littides üle 10,6 . Euroopa Liidu loodetav kosumine peaks väljaveo kasvu lähiaastatel veelgi hoogustama. Transpordi- ja naftatööstuse tõttu on Leedule olnud samuti tähtis soodsa vahekorra säilitamine tähtsuselt teise ekspordipartneri Venemaaga, kelle osa koguekspordist moodustas eelmisel aastal 12,2.

Leedu eksportööridele on peavalu valmistanud aga euroga seotud kohaliku valuuta ? liti ? väärtuse tõus. Kuni 2002.a veebruarini oli litt kinnistatud dollari külge ning tugevnes koos sellega. Ent ankurvaluuta vahetamise ajastus oli väga ebasobiv: ümbersidumise järel pöördus euro-dollari trend ning litt jätkas tugevnemist.

Leedu börsi põhinimekirjas on noteeritud seitse aktsiat, kuid aktiivselt kaubeldakse ka lisanimekirjas olevate tööstusettevõtetega. Tehingute sõlmimise innukus on väiksem kui Tallinnas ? selle aasta keskmine päevakäive on olnud üle 7 mln krooni. Eestlaste lemmikuks on kujunenud Lietuvos Telekomas, mille aktsia väärtus on pärast 3 aasta eest toimunud esmaemissiooni küll langenud, kuid on nüüdseks loodetavasti põhjas ära käinud. Pärast panganduse korrastumist on suuremad pangad läinud skandinaavlaste ainukontrolli alla ja seetõttu neid börsil ei ole. Samas paistab Leedu börs silma Eestist laiema energia- ja tööstusettevõtete valikuga.

Dünaamiliselt edasirühkiva Leedu majanduse tervis on paljulubav erinevalt Eestist, kus majandus kulgeb tasakaalustamata ja ohtlikku rada mööda. Lähipäevil avaldatav Eesti I kv jooksevkonto defitsiit on Trigoni hinnangul aegade suurim.

Kokkuvõtteks võib väita, et Balti riikide majandusliku ülesehitamise võidujooksus tegi Eesti kiire stardi ning sai mõnda aega eduseisu nautida. Kuid praegu on Maarjamaa majandus kui pikamaajooksu ?jänes?, kes on siiani Lätile ja Leedule head tempot dikteerinud, et nüüd väsinult kustuda ja anda teed uutele tegijatele. Iseteadlike eestlaste parim võimalus on võtta naabrite tuulde ja püsida nende etteseatud tempos.