Esimene kaebus selle kohta on nüüdseks esitatud ka Tallinna halduskohtule.
Maksumaksjate Liidu juristi Hiie Õunpuu sõnul puudutab aga probleem praeguse laenubuumi ajal paljusid oma eluaset renoveerivaid inimesi, kuid varem ei ole lihtsalt julgetud maksuameti vastu kohtusse minna.
Näiteks puudutab maksuameti kitsendav seadusetõlgendamine vabaabielus kaasasid, kes otsustavad oma kodu renoveerida ning selle omanikuks on mees, aga laenu võtab näiteks naine. Maksuamet naisel intresse tuludeklaratsioonis maha arvata ei luba, sest korter või maja ei ole tema omand. Tulumaksuseadus lubab aga tulust maha arvata füüsilisel isikul enda eluasemeks oleva elamu või korteri soetamiseks võetud laenu intressid. Soetamiseks loetakse selles seaduses ka ehitise püstitamist, laiendamist ja rekonstrueerimist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
?Kui tulumaksuseadust lugeda, siis omandist seal juttu ei ole,? märkis Õunpuu. ?Valdus ja omand on juriidiliselt kaks eri asja ja eluase võib olla ka näiteks üüripind, mille leping on sõlmitud 15 aastaks klausliga, et seal tuleb teha kapitaalremonti või et hiljem tekib isikul õigus see välja osta.?
Teiseks ei tohiks Õunpuu sõnul tähtis olla ka see, kellega laenuvõtja rekonstrueeritaval pinnal elab, on selleks siis pinda omav vabaabielukaasa või lihtsalt sõber. Tähtis on see, et laen võetakse enda alalise eluaseme kordategemiseks ehitusseaduse tähenduses.
Õunpuu lisas veel, et on tuttav maksuameti viidetega asjaõigusseadusele ning tulumaksuseaduses nimetatud eluaseme soetamise definitsiooniga, mis viitavad aga ainult soovile seadust kitsendavalt tõlgendada ning mille õigsuse peakski kohus välja selgitama.
Õunpuu sõnul kohutab maksumaksjat sageli ka see, et maksuamet leiab kontrolli käigus, et renoveeritava pinna jaoks puudub ehitusluba. ?Siis sageli mõeldakse, et nüüd on mul see asi ka valesti ja trahvid kaelas, parem maksan tulumaksu ära,? kirjeldas Õunpuu.
Tallinna ringkonnakohtu poolt on antud juba 2001. aasta märtsis hetkel kohtusüsteemis kõrgeim seisukoht, et ehitusloa olemasolu ei saa mõjutada maksude määramist, kui tegelik ehitustegevus on toimunud.
Eluasemelaenu väljastav pank oma seisukohta seaduse tõlgendamisel anda ei taha. Hansapanga juriidilise osakonna juhataja Tiina Sepa sõnul see panga tegevust otseselt ei puuduta ja pangal ei ole vaja mingisugust seisukohta või kitsendavaid asjaolusid selle kohta anda. Sepa sõnul oleks õigem kohtuotsused ära oodata.
Maksuameti hinnangul ei saa sõbrale või vabaabielukaasale kuuluva eluruumi renoveerimist nimetada soetamiseks, mistõttu ka selleks võetud laenu intresside tulust maha arvamine pole lubatud.
Maksuameti otseste maksude talituse juhataja kohusetäitja Dmitri Jegorovi sõnul tuleb rõhutada, et tulumaksuseadus käsitleb ainult selliseid juhtumeid, kus eluase soetatakse endale, abikaasale ja teistele sättes mainitud isikutele.
Hetkel kuum
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Artikkel jätkub pärast reklaami
?Asjaõigusseadus sätestab, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle ja et omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Sama paragrahvi teine lõige ütleb, et omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Seega ei saa olukorda, kui isik maksab eluaseme soetamise eest, ent tegelikkuses on eluase kellegi teise, nimetada soetamiseks.
Olukorras, kus eluasemelaenu võtja on üks isik ja eluaseme ainus omanik on teine, tulumaksuseaduses mainimata isik, ei ole eluasemelaenu võtja täitnud selle seadusesätte kõiki tingimusi. Nimelt pole eluase soetatud endale, vaid kolmandale isikule, kellel on täielik õiguslik võim asja üle, mistõttu puudub tal õigus mahaarvamisele.
Kui eluase on mõlema isiku ühis- või kaasomand, siis on mahaarvamine lubatud,? selgitas Jegorov.